ÜRO hoiatus põlisrahvaste keelte väljasuremise eest on häiresignaaliks ka eesti keelele

Eesti,
©UU
Eesti keel Maarjamaal vajab kaitset globalismi ja multikultuursuse eest.

Eestil on viimaste uudiste alusel põhjust mures olla, sest väikeste keelte seisund üha halveneb.

“Iga kahe nädala tagant kaob üks põlisrahva keel, see on tõesti päris kõrge hind,” ütles ÜRO kultuuriagentuuri UNESCO asedirektor Ernesto Ottone-Ramírez.

Odžibvei keel Kanadas ja amise keel Austraalias on mõned maailma ligi 2700 põlisrahvaste keelest, mis on väljasuremisohus, teatasid ÜRO ametnikud reedel.

Maailmas räägitakse umbes 7600 keelt, 2680 keelt on ohus ja paljud neist on välja suremas, rõhutas ÜRO, kes kuulutas 2019. aasta rahvusvaheliseks põlisrahvaste keelte aastaks eesmärgiga kaitsta neid vanu ohustatud keeli kadumise eest.

“2019 peab olema pöördepunktiks meie kollektiivses sihikindluses päästa põlisrahvaste keeled ning need, kes neid räägivad,” ütles ÜRO Peaassamblee president María Fernanda Espinosa ÜRO kohtumisel reedel.

ÜRO juttu ei maksa väga tõsiselt võtta, sest pingutustest hoolimata enamik tema ettevõtmistest äpardub, seda nii kliimamuutuste, sõjaliste kriiside kui ka teiste inimkonna probleemide puhul. Seda enam, et maailmaorganisatsiooni algatatud rändepakt võib nii paisata võõrsile needsamad väikerahvad kui ka ohustada neid sisserändajate kaudu oma kodukohas.

Eesti keel on suures ohus, mida president Kaljulaid, peaminister Jüri Ratas ja teised demagoogid ka ei räägiks – Eestis kaitstakse eesti keelt vaid näiliselt ja sõnades. Eesti keele kadumist või näha nii kõrghariduses kui ka lihtsalt Tallinna tänavapildis ja teeninduses, kus eesti keelega enam hakkama ei saa.

Vene ja eesti keele võrdsustamine on suure ja väikese keele ebaõiglane seadmine ühele tasemele, kusjuures esimesel neist on tohutu maa ja rääkijaskond selja taga, eestlased aga kaotavad oma maal üha enam juhtiva rolli – võrdsus, mida propageerib eriti Kristina Kallas, on eesti keelele hukatus.

Esimene ohujoon on see, kui keel kaob haridusest, mis Eestis juba toimub – inglisekeelne kõrgharidus ning Eesti 200, Keskerakonna ja sotside kakskeelsed koolid. Teine ohujoon on samuti juba olemas – teeninduses ei saa kohati enam eesti keelega hakkama. Meie emakeel kaotab juba ka tarbekeele positsioone ja hakkab taanduma eksootilise muuseumikeele olukorda.

Ja mõistagi on põhiprobleemiks massiimmigratsioon, sealhulgas kümned tuhanded võõrtööjõuna imporditavad slaavlased, kes muudavad Eesti veelgi venekeelsemaks – sellises olukorras hakatakse eesti keelt veelgi enam nurka suruma. Ainus võimalus mitte minna ÜRO hoiatatavat surmateed pidi on eestlaste kui põlisrahva, nende keele ja kultuuri ülimuslikkus nende endi kodumaal.

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused