ÜRO libainimõiguslased sekkuvad Eesti siseasjadesse, nõudes okupatsiooni tulemi austamist

Pole ime, et paljudest maailma riikidest aetakse ÜRO ja tema allorganisatsioonide rahvas välja, sest nende sekkumine probleemidesse, mis on riikide siseasi, väljub mõistlikkuse piiridest.

ÜRO inimõiguste eksperdid kritiseerisid Eesti üleminekut eestikeelsele õppele, väljendades muret keelevähemuste õiguste pärast, vahendab ERR.

See keelevähemus on Eestisse tekkinud räige okupatsiooni tulemusena, mil okupeeriv riik vedas siia oma inimesi just selleks, et põlisrahvas oma maal vähemusse jätta. Seega nõuab maailmaorganisatsioon, et põlisrahvas tunnistaks okupatsiooni ja loobuks nõudest tunnistada eesti keelt riigikeelena. Eestikeelne õpe tähendabki ju seda, et siia toodud võõras rahvas õpiks selge riigikeele, mitte poleks umbkeelne ja eestlaste riigile vaenulik.

“Paljude arvates on ÜRO ise minetanud positsiooni midagi arvata või hinnata. Keelepoliitika on iga riigi siseasi ja ka vähemustel on õigus valida endale meelepärane elukohariik. Rääkides venekeelsest haridusest, siis kahtlemata on õigus vähemustel õppida oma emakeeles, kuid seda saab edukalt teha ühes teises riigis, kus ametlik riigikeel on vene keel. ÜRO aga kerigu seenele oma vildakate arvamustega,” kirjutab sotsiaalmeedias eurosaadik Jaak Madison.

Kahtlemata aga on ÜRO arvamus vesi Kaja Kallase vasakäärmusliku valitsuse veskile, sest nende võimupoliitika ongi suunatud Eesti venestamisele ja eesti keele positsiooni nõrgendamisele. Ütles ju peaminister Paide arvamusfestivalil, et eestlasi kui rahvust pole olemas ja haridusminister Kristina Kallas leiab, et põlisrahvale peavadki jääma ainult nende pastlad ja kannel.

Uued Uudised