Uue valitsuse rohepöörde poliitika tõttu ähvardab Ida-Eestit sotsiaalne katastroof ja meid kõiki elektrihinna tõus

Eesti,
Kiviõli

Peaminister Kaja Kallas vastas täna riigikogu infotunnis muu hulgas ka energiateemalistele küsimustele ning tema vastustest võis välja lugeda, et kavandatav rohepööre toob kaasa vaid energiahinna tõusu, sotsiaalse tasakaalutuse Ida-Virumaal ja maapiirkondades ning sõltuvuse välismaast.

EKRE fraktsiooni liige Mart Helme küsis Kaja Kallaselt, et koalitsioonilepingut lugedes ja ka intervjuudes on ta rõhutanud, et valitsuskoalitsiooni jaoks on rohepööre väga oluline prioriteet ja kui muuhulgas tahetakse lõpetada põlevkivi kaevandmise ja töötlemise, siis kas on mõeldud ka sellele järgnevale Ida-Virumaa sotsiaalsele katastroofile.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Mart Helme: „Kui me oleme täna rääkinud siin eelkõige Ida‑Virumaast ja põlevkivitööstusest, keemiatööstusest ja põlevkiviõli tootmisest, siis selle kõige koomaletõmbamine ja lõpetamine toob kaasa väga selged sotsiaalsed tagajärjed. Need sotsiaalsed tagajärjed võivad rumala poliitika puhul kumuleeruda väga tõsiseks sotsiaalseks rahutuseks, arvestades seda, et Narvast üle jõe vaadates on selgelt näha, kuidas teisel pool jõge põlevkivitööstus jätkub, töökohad säilivad, sadamad töötavad jne. Aga küsimus ei ole ainult Ida-Virumaas. Rohepööre puudutab meil ka metsi, puidukeemiat, puidutööstust. See tähendab väga tõsist regionaalpoliitilist probleemi, kui rohepööre nende inimeste heaolu, töökohti ja maal elamise võimalust piirama hakkab.“

Kaja Kallas vastas, et loomulikult toob ohepööre endaga kaasa muutused – ja see ongi ju asja mõte, kuid sotsiaal-majanduslikke probleeme üritab ta lahendada Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi abil, mis tegelikult on mõeldus söekaevandustele, kuid põülevkivi on Euroopas ainult Eestis probleem.

„Me vaatame tulevikku ja püüame leida sinna teistsugust sotsiaal-majanduslikku mudelit, teistsugust tööstust, ja me teeme aktiivselt pingutusi selle nimel, et sinna see tööstus tekiks,“ oli Kallase vastu ümmargune nagu ratas.

Mart Helme kostis, et ta kardab, et ega inimesi, kes praegu nendest sektoritest väärikat palka saavad ja tunnevad oma vajalikkust ja väärikust ka kodanikena, sellised udused perspektiivid ei lohuta.

Ta viitas, et kui ainuüksi õlitehas on meile toonud paarisaja miljoni eest maksulaekumisi, siis millega see kõik tasandada.

„Minu küsimus on ikkagi see, et missugune on alternatiiv eriti maapiirkondades elavatele inimestele, kui need sektorid kokku tõmmatakse. Kas tõesti on alternatiiviks ainult välismaale minek?“ küsis Helme

Kaja Kallase vastus ei olnud palju selgem eelmisest: „Tulebki teha pingutusi, et need töökohad inimestel olemas oleks. Näiteks Singapur alustas sellest, et ta kõigepealt tekitas oma riiki koolituskeskused, kus ettevõtted said vastava oskusega töötajaid koolitada. (Vahepeal on pikalt segast jauramist). Mina arvan, et tuleks sisustada ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri koht sellega, et ta aktiivselt tegeleks sellega, et meie ettevõtetele lisavõimalusi hankida ja investeeringuid siia meelitada.

Endine rahandusminister Martin Helme juhtis tähelepanu, et kõik see, millest Kallas rääkis, on maksutulu asendamine riigieelarvelise kuluga. „Me likvideerime ära erasektorist tootliku maksulaekumist tekitava tegevuse ja pakume asemele riiklikku mingit koolitust, siin on isegi tore punkt teil: rakendame motivatsioonipaketti, et kohalikud omavalitsused jõuaksid süsinikneutraalsuseni aastaks 2030. Sisuliselt kohalike omavalitsuste juhte motiveeritakse keskrahaga selleks, et nad kohapeal likvideeriksid tootmist. See on päris õudne, mida te plaanite, ja selleks puudub igasugune vajadus.“

Ta lisas, et Eesti on üks väheseid riike, kes täidab kliimaeesmärke üldse. Ja kuna küsimus oli julgeolekust, siis energiajulgeolek on kogu julgeoleku üks olulisemaid komponente.

„Mul on ikkagi küsimus, et mis on teie plaan, kui on plaanis üle minna taastuvenergiale ja me teame, et see üleminek võtab aega pikalt-pikalt, sest planeeringud ise võtavad aastaid ja aastaid. Kuidas on tagatud energiajulgeolek Eestile?“ küsis ta.

Kaja Kallas vastas, et energiajulgeolek on loomulikult tähtis ning see on Eleringi varustuskindluse aruande järgi tagatud vähemalt 2030. aastani, aga selleks peab tegema investeeringuid.

Kõik see viitab vaid sellele, et tööpuudus Ida-Virumaal ja maapiirkondades kasvab drastiliselt ning samal ajal tõuseb ka elektri hind uue valitsuse poliitika tagajärjel.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused