Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Uuringu tulemused: mitte-eestlastele ja noortele riigikaitses väga loota ei saa

-
06.06.2019
Kuigi suur osa eesti noortest on valmis kodumaa eest sõtta minema, on palju ka neid, kes välismaa poole kiikavad. Kutsealuste esimene päev sidepataljonis.
© Scanpix

Kuigi Kaja Kallas ja muud reformerid valetavad pidevalt, nagu tahaks EKRE Eesti NATO-st välja viia, pooldavad rahvuskonservatiivid liikmelisust sajaprotsendiliselt ja küsimärgi all on pigem president Kaljulaidi “meie inimesed”.

Eestlaste toetuses NATO-le ei maksa karvavõrdki kahelda, küll aga on selle vastu paras ports venekeelseid, mistõttu on täiesti õigustatud EKRE nõue täiendavaks kontrolliks riigiametisse määratavatele inimestele, nende tausta arvesse võttes. Samavõrra õigustatud on kaitseväele täiendavaid varjatud jälgimise õigusi andev seadus, mille president välja kuulutamata jättis, olles ainus institutsioon kogu riigis, kes seda seadust ei toetanud, ja ennast ühiskonnaga vastamisi sättis.

Aga küsitluse juurde. Eesti kuulumist NATO-sse pooldab 75 protsenti elanikkonnast ning 90 protsenti eestlastest, selgub uuringust. NATO-sse kuulumise vastu on 15 protsenti Eesti elanikkonnast ja selle suhtes ei oska seisukohta võtta 9 protsenti.

Kui eestlastest pooldab NATO kohalolekut Eestis 90 protsenti, siis muust rahvusest vastajaist vaid 37 protsenti. 45 protsenti mitte-eestlastest suhtub NATO kohaolekusse eitavalt.

Kui eestlastest leiab 77 protsenti, et siin paiknev NATO lahingugrupp on muutnud Eesti turvalisemaks, siis mitte-eestlastest jagab seda arvamust vaid 27 protsenti, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringust.

Seega ei ole mitte-eestlased sugugi eestlastega selle maalapi kaitsmises ühte meelt, sest neile on kõige potentsiaalsem vaenlane ehk Venemaa suuresti “oma” ja NATO “paha”.

Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist viiendik eestimaalastest. Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 23 protsenti) ning nooremad inimesed. Nii kavatseks alla 20-aastastest lahkuda 33 protsenti, 20-29 aastastest 42 protsenti ja 30-39 aastastest 31 protsenti. Mitte-eestlaste seas oleks tõenäolisi lahkujaid 22 protsenti, eestlaste seas 19 protsenti.

Noored ei soovi seega eriti kodumaa eest sõdides eluga riskida. Ilmselt on selles suur mõju globalistlikul ja multikultuursel kasvatusel, mis ütleb, et kodumaa võib kes tahes leida kus tahes. Samuti loodavad nooremad põlvkonnad ilmselt sellele, et meie eest hakkavad sõdima liitlased.

Tänapäeva sõjas pole paraku enam sellist aeglast rinde lähenemist kui 1944. aastal, eriti Venemaa ja NATO konfliktis, ja tõenäoliselt tuleb neil noortel pettuda, kui loetud tundidega lennujaamad ja sadamad rivist väljas on, ning sõjas on kohe ka need maad, kelle juurde oli II maailmasõja lõpus võimalik põgeneda.

Relvastatud vastupanu osutamist võõrriigi kallaletungi korral peab kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 79 protsenti küsitletutest. Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks valmis kaitsetegevuses osalema 58 protsenti elanikkonnast: 64 protsenti eestlastest ja 46 protsenti mitte-eestlastest. Seega päris suur osa tahab sõdimas näha teisi.

Kuigi BNS on uudise sõnastanud optimistlikult “Eesti elanike kaitsetahe püsib endiselt kõrge”, ei jaga Uued Uudised seda optimismi, sest suur osa eestlastest ei soovi ise relva kätte võtta, vaid loodavad liitlaste peale või kiikavad välismaa poole. Mitte-eestlastest aga sõjas meie toetajaid kohe kindlasti ei saa, sest juba nende siinne kogukond lõheneb suhtumises kaheks ja vaevalt et nad vastanduda soovivad. Seega saab Eesti rahvusriik näiteks Kremli tülinorimise korral loota ainult patriootlikult ja rahvuslikult kasvatatud eestlaste peale.

Allikas: BNS