Uus maaeluminister Mart Järvik: näen Eestit sellisena, nagu 1930. aastatel, kui erinevate nippidega pandi maaelu kihama

Ministrite ühispilt. Mart Järvik on vasakult teine.

Kolmapäeval tutvustas EKRE avalikkusele oma ministreid ja maaeluministri rollis saab esialgsete plaanide järgi olema Mart Järvik.

Uus minister on keskkonnaalase haridusega ja magistrikraadiga, mida ta kaitses energiatõhusa ehitamise teemal. Oma elu jooksul on ta palju ameteid pidanud. Nii oli Mart Järvik pärast tehnikumi lõpetamist mõnda aega töökoja juhataja, siis Pärnu ATP bussijuht ja 1980. aastate lõpus siirdus ta Soome, kus õppis üksipulgi selgeks teraviljakuivatite tootmise, lisaks sai ta ka koolituse nende ehitusjärelvalveks Baltimaades ja Ida-Euroopas. Kuivatitega tegeles mees kümme aastat ja selle aja jooksul said meie põllumehed üle 300 efektiivse kuivati, millega seemneviljakasvatajad võitsid palju.

Mart Järvik on üle 20 aasta olnud tööl avalikus teenistuses ja seda omavalitsussüsteemis, olles 16 aastat Järvakandi vallavanem. Ta on olnud ka maakondliku omavalitsuste liidu juht ja Eesti linnade liidu aseesimees, samuti töötanud selle liidu poolt omavalitsusliitude ja ministeeriumide koostöökogu komisjonides teede ja transpordi ning keskkonna alal. “Seega on mul nii avaliku elu tegelase kui ka ametniku pagas,” ütleb ta. “Seetõttu ei kartnud ka vastu võtta ka maaeluministri ametit.”

Oma ministriametis näeb Mart Järvik ühe olulise probleemina bürokraatiat ja ta lubab eurodirektiivide paketile rangemat revisjoni, et Eestis ei kehtestataks Euroopa Liidu baastasemest rangemaid nõudeid. “Me vaatame üle, kas nõudeid pole rohkem kehtestatud kui teistel Euroopa riikidel, sest läbi eurodirektiivide on maaelule tulnud suured piirangud,” sõnas ta.

Mart Järvik ütleb, et kuigi Eesti liitus EL-iga juba 2004. aastal, ei ole siiski märgata, et meie põllumehed oleks vanadele liikmesmaadele konkurentsivõimelised. “Luban oma ametis seista selle eest, et Eesti põllumeeste konkurentsivõime oleks teistele ligilähedane,” lubab ta.

Uus minister lisab, et peab oluliseks uusi tehnoloogiaid, mis elu edasi viivad, nii mullaharimises, tehnikas üldse kui ka põllumajandussaadusi töötlevas tööstuses. “Need on asjad, mida on vaja toetada erinevate meetmete kaudu ja just rahastamisega,” sõnab ta.

Maaeluministril on endal maal isatalu ja seetõttu teab ta, et maal on suureks mureks nigel teedevõrk. “Kruusateed koos igakevadise teedelagunemisega on eriline nuhtlus ja täiendav karistus maainimesele, mis lammutab autodki laiali,” räägib ta. “Koostöös majandusministeeriumiga loodan need teed mustkatte või asfaldi alla saada.”

Eriti tähtsaks peab uus minister seda, et Eesti põllumees suudaks oma rahva ära toita ja tekitada piisavad varud Kaitseväele, ning palju on seejuures võimalik ära teha maksuerisustega – need asjad võtab ta esmalt ette.

Laiemas pildis võtab Mart Järvik eeskujuks eelmise Eesti 1930. aastate maaelu, mis pandi erinevate võtetega kihama. “Talud õitsesid erinevaid nippe kasutades ja ka mina loodan maaelu sellisena käima lükata, et ka linna või Soome, Rootsi ja Norrase läinud inimesed tahaksid maale tagasi tulla,” selgitab ta.

Kommentaarid