Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Uus trend noorte karjääripürgimustes – maailma parandamise juhtivspetsialist

-
09.10.2020
Lihtsamad võimalused noortele.
© Erki Evestus

Lauri Vahtre on taas avanud ühe olulise ja samas hoiatava arengupildi – selleks on ideoloogilised ja tasuvad projektitöökohad.

“Nutikamad noored ei tungle enam rahvusvahelist ärijuhtimist õppima, targem on tegeleda soouuringutega ja kvalifitseeruda transspetsialistiks. Võidelda süsteemse rassismi ja kolonialismi pärandiga. Algatada ülemaailmsed saapalakkumistalgud,” kirjutab ta ERR-i arvamusloos.

Tõepoolest, tundub, et 1990. aastate ja 2000. aastate esimese kümnendi noorte suur vaimustus ärijuhtimise ja infotehnoloogia õppimisest, mis võimaldas peadpööritavat karjääri teha, on möödanik või siis tõesti ainult tõeliste asjatundjate rida – uued karjäärivõimalused ideoloogilisel maastikul on kergemini kättesaadavad.

Kui vaadata sotsiaalministeeriumi või teiste multikultisuunitlusega ametkondade rahastusi, siis saavad ka seal suuri summasid igasugused diskrimineerimist ära hoidvad võrdsusprojektid, kuhu värvatakse ka ohtralt uusi “spetsialiste” – noored lähevad mõistagi hea palgaga kontoritööle projektimajanduses. Äris ja IT-s on ajusid vaja, maailmaparanduslikus valdkonnas vaid ideoloogilist lojaalsust.

Täiesti arvestatav on noortele ka Greta Thunbergi kiire kuulsuse võimalus, mis sarnaneb suuresti juutuuberite või blogijate kuulsusega – sisuliselt ei pea midagi muud tegema, kui hetke trendidega kaasas käima ja nende esitlemisel pisut üle vindi keerama.

Mõned analüütikud on viidanud sellele, et ka homo- ja vähemuste diskrimineerimise vastane agenda on noorte seas populaarne väga praktilistel põhjustel – “kaitstavate” sekka kuulumine sillutab teed karjäärile. Kui noor rõhutab teatud nähtavas keskkonnas oma sellist kuuluvust või vihjab sinna kuulumise võimalusele, on tal märgatavalt lihtsam tasuvatele töökohtadele kandideerida.

Seda esiteks seetõttu, et üha enam ettevõtjaid komplekteerib töökollektiive mitte kompetentsuse, vaid “mitmekesisuse” alusel ning lisaks kardetakse ettevõtluses üliväga diskrimineerimissüüdistusi, kui mõni kõrvalejäänu sellised esitab. Ka vallandamise eest on “vähemustel” ennast kergem kaitsta – piisab vihjest tööandjale “Sa teed seda seepärast, et ma olen gei/neeger/naine jne.”, ning tollel on saba jalge vahel.

Ettevõtluse kaasajooks ideoloogiliste mullidega põhinebki valdavalt sellele, et nad kardavad agressiivseid vähemusi, kellel on meedia ja vasakliberaalsete ideoloogide toel tohutud võimalused neid lihtsalt hävitada, ennekõike massiliste äri ruineerivate boikottidega.

Noored näevad ära, kuidas ettevõtlus muutub üha enam ideoloogiliseks, kus reaalainetel põhinevad teadmised vajuvad tahaplaanile ning valdavaks muutuvad ideoloogiliselt “õiged” ametikohad, mis küll ei tooda midagi, kuid raha liigub sinna küllaga.

Nii ei peagi noored enam olema sedavõrd kursis IT-arengute või digivõimalustega, kuivõrd sellega, milline vähemus hetkel kaitsepjedestaalil on.