Vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäik tõi Vabadusristi jalamile ja vanalinna tänavatele tuhandeid inimesi

Pühapäeva õhtul toimunud tõrvikurongkäik oli üle aegade võimsaim ja rahvarohkeim – korraldajate hinnangul tuli platsile ja tänavatele üle 6000 patriootilise inimese.

Kogu osalejate arvu on raske hinnata, kuid kõik 4000 kohale toodud tõrvikut jaotati välja, tartlased tõid lisaks 500 tõrvikut, mis läksid samuti käiku, ning paljud inimesed kõndisid lippudega või jalutasid lihtsalt niisama kaasa.

Kogu võimas üritus algas Raimondo Laikre lauldud Eesti hümni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Mart Helme kõnega, mille järel suundusid rongkäigulised tõrvikute valgel tohutu rahvahulgana vanalinna tänavatele, skandeerides pidevalt “Eesti eest!” Seekordses rongkäigus oli üllatavalt palju noori ja lastega peresid, ning vanemaid inimesi, kellel oli silmnähtavalt raske kaasa teha, kuid see ei seganud neid, sest süda sundis vanadust unustama.

Tõrvikurongkäigust osavõtjad eirasid kokkuleppeliselt imepisikest marufeministide vahelesegamist Harju tänavas. Turvalisuse eest hoolitsesid nii turvamehed kui ka politseinikud. Kogu tõrvikurongkäiku ääristasid tee äärtes ja akendel olevad ning pildistavad toetajad ja lihtsalt uudishimulikud.

Tõrvikurongkäigul naasnud inimeste ees esinesid ka EKRE Riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme ja Sinise Äratuse liider Ruuben Kaalep ning siis tulid rahva ette EKRE segakoor ning kauaoodatud vabaduslaulik Tõnis Mägi. Mõistagi kõlas ka seekord kõikiühendav “Koit”, mille laulja esitas eriti südamesttulevalt. Kuna rahvas ei lubanud tal niisama lihtsalt lahkuda, järgnes ka “Looja, hoia Maarjamaad!”

Kontserdilist osa jätkas Merit Männiste looga “Eesti muld ja Eesti süda!” Võib-olla jäi inimestel kogu sellest osast väheks ja südames tunti ennast pisut pettunult, sest ühtekuuluvustunnet taheti ikka ja jälle edasi kogeda. Paraku oli kell juba 22, järgmisel päeval ootas ees tööpäev ning paljud pidid veel üle Eesti laiali sõitma.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna tõrvikurongkäik oli kahtlemata üks suuremaid üldrahvalikke üritusi Vabariigi aastapäeval, kuhu tuldi nii pidutsema kui ka oma rahvusmeelsust näitama.