Vabaühenduste elujõulisus Eestis on langenud – kelle arvelt?

Arvamusfestival on üks neist üritustest, mille tõhususes on viimastel aastatel kõvasti kahtlema hakatud. President Kaljulaid esinemas.

Taas on tulnud üks raport, mille tõsiseltvõetavust vaagides tasuks teada, milliste vabaühenduste kaudu on halvenemine toimunud.

Nimelt on USA Arengukoostöö Agentuur (USAID) valmis saanud iga-aastase Ida- ja Kesk-Euroopa ning Euraasia riike hõlmava vabaühenduste elujõulisuse indeksi, milles tuuakse Eesti puhul välja varasema kiire arengu peatumist ning sagenenud rünnakuid kodanikuühiskonna suunas. Eesti raporti koostamist koordineeris Vabaühenduste Liit.

“Eesti on nautinud pikalt 21. korda koostatud indeksi kõige kõrgemaid tulemusi, ent viimastel aastatel on pea kõik indikaatorid jäänud kas samaks või kahanenud. 2017. aasta puhul on tagasiminekut näha vabaühenduste avalikus kuvandis, mille põhjustena tuuakse välja sagenenud negatiivset meediakajastust ning poliitikute otseseid rünnakuid,” vahendab BNS.

Esmalt tasuks paika panna see, milliste vabaühenduste halvenenud olukorda silmas peetakse. Eesti Vabaühenduste Liidus on praegu interneti andmetel 98 liiget. Nimekirjas selliseid ühendusi, nagu Eesti Lasterikate Perede Liit, Külaliikumine Kodukant, Eesti Loomakaitse Selts, Eesti Vähiliit, SOS Lasteküla Eesti Ühing, Varjupaikade MTÜ, mitmed haigete ühendused ja palju teisi, kelle tegevus puudutab arvukaid tavainimesi otseselt – see on kodanikuühiskond. Aga selles nimekirjas on ka Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Pagulasabi, Mondo MTÜ, Arvamusfestival ja veel mõned organisatsioonid, kelle tegevus on suuresti ideoloogiline ehk globalismile ja multikultuursusele orienteeritud.

Ühenduste elujõulisust hinnatakse seitsme mõõtme alusel, milleks on seadusandlik keskkond, tegutsemisvõimekus, majanduslik elujõulisus, huvikaitse, teenuste osutamine, tugistruktuurid ning avalik maine. Võib arvata, et esimese kuue mõõtme puudust tunnetavad kõik inimlike hädadega seotud organisatsioonid. Millegipärast aga tundub, et jutt käib avaliku maine kõikumisest ja seal on tegemist just ideoloogiliste vabaühendustega.

“Raport juhib tähelepanu ka mitmetele murekohtadele nagu usalduse vähenemiseni viiv mainekahju. Viimaste aastate trendid näitavad, et vabakonna ja kodanikuruumi kaitse nõuab jätkuvalt tööd,” kirjeldas uuringu tulemusi Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf. Kui lisada siia uudise lause ” põhjustena tuuakse välja sagenenud negatiivset meediakajastust ning poliitikute otseseid rünnakuid”, siis on selge, et jutt ei käi Vähiliidust, loomakaitsjatest ega rahvakunsti arendajatest, keda poliitikud kohe kindlasti ei ründa, vaid just ideoloogilistest vabaühendusest, kelle pärast raportis muretsetakse.

Seda kinnitab ka moment uudises, et kõige järjepidevamat olukorra halvenemist pidavat näitama Poola ja Ungari kodanikuühiskond – aga selle taga on rahvusriikide lammutamist nõudva Sorose rahadel tegutsevate organisatsioonide tegevuse piiramine või lõpetamine. Globalistide arvates tähendab kodanikuühiskond vaid neid, kes nende ideoloogiaga kaasa laulavad.

Olukord Eestis on nende ideoloogiatöötajate jaoks mõistagi halvenenud ja seda tänu vastupanuliikumisele sisseveetavatele “euroopalikele väärtustele”. Võib ka kindlalt lubada, et nende elujõulisus ja vaba tegutsemisvõimalus hakkavad veelgi ahenema, sest EKRE võimule tulles lõpetatakse riigikulude kokkuhoidmise raames ka igasuguste ideoloogiliste MTÜ-de poputamine, kes ei tähenda sugugi kogu kodanikuühiskonda! Nende tegevuse aluseks olgu demokraatlik võrdsus, mitte priviligeeritus!

Kui negatiivse meediakajastuse taga mõeldakse Uusi Uudiseid ja Objektiivi ning poliitikute rünnakute taga EKRE poliitikute kriitikat riikliku süsteemi poolt nuumatavate globalistlik-multikultuursete ühenduste vastu, siis jääb üle vaid uhkust tunda. Sest kui asi läheks seda rada, et nende ühenduste peremehed Eesti oma kontrolli alla saavad, siis kaoks poliitikamaastikult nii opositsioon kui ka alternatiivsed meediakanalid – kodanikuühiskonna asemele tuleks totalitarism. Vasakliberaalsed ühendused näevad demokraatiat selles, et on ainult need, kes mõtlevad täpselt nende moodi.

Uuringus vaadeldi BNS-i andmetel kokku 24 riigi valitsusväliste organisatsioonide hetkeseisu. Nagu eelnevalt öeldud, on raporti aluseks võetud seadusandlik keskkond, tegutsemisvõimekus, majanduslik elujõulisus, huvikaitse, teenuste osutamine, tugistruktuurid ning avalik maine. Eesti vasakliberaalsed vabaühendused naudivad hetkel kõiki neid mõõtmeid peale avaliku maine.

Kommentaarid