09.02.2022
Tallinn vajab eriti toimivat tsiviilkaitset ja pommivarjendeid. Pilt on illustratiivne.
Teisipäeval esitas Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon EVEA Riigikogu õiguskomisjonile ja parlamendiliikmetele pöördumise, milles ettevõtjad kritiseerivad teravalt nn vilepuhuja seaduse eelnõu teksti.
Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu 504 SE eesmärk on vastavalt Euroopa Komisjoni direktiivile kaitsta inimest, kes annab edasi talle teadaoleva olulise informatsiooni ohtliku või seadusevastase tegevuse kohta, võimaliku tagakiusamise eest nii töökohal kui mujal. Samuti on seaduseelnõus ette nähtud protseduur, kuidas korrektselt toimida rikkumise avastamise korral ja keda teavitada, aga ka ajakirjandusega suhtlemine rikkumise kahtluse korral. Seaduseelnõu järgi ei tohi ajakirjandust teavitada enne, kui info on edasi antud organisatsiooni sees või tehtud pöördumine rikkumisi menetleva asutuse poole, mis võib olla näiteks Tööinspektsioon või prokuratuur.
EVEA asepresidendi, jurist Ille Nakurt-Murumaa sõnul on tegu tasakaalust väljas ja Eesti kontekstis ebavajaliku õigusliku regulatsiooniga, mis vastuvõtmisel tekitab ettevõtetele halduskoormust, mille mõju majandusele pole seadusandja piisavalt analüüsinud. Samuti ei ole eelnõuga lahendatud teavituste menetlemise reegleid. Ettevõtjad rõhutavad esindusorganisatsiooni pöördumises, et uus seadus võib soodustada alusetute kaebuste esitamist, mis tõstab ettevõtjate ja asutuseväliste menetlejate töökoormust ja põhjustab usaldamatuse õhkkonna töökollektiivis.
Ille Nakurt-Murumaa selgitab väike- ja keskmiste ettevõtjate muret järgmiselt: “Lisaks eelmainitule sisaldab eelnõu ebamõistlikke sanktsioone tööandjatele võimalike pisirikkumiste ja oletatavate rikkumiste eest, kus tegemist ei ole tegeliku ohuga avalikkusele – eelnõu seletuskirja kohaselt käsitletakse rikkumisena mitte ainult õigusrikkumisi ehk ebaseaduslikku tegevust või tegevusetust, vaid ka õigusnormide eesmärgiga vastuolus olevat tegu, mis formaalselt ei ole õigusrikkumine.”
Nakurt-Murumaa möönab, et kindlasti on vajalik selge reeglistik rikkumisest teavitamiseks suuremahuliste ja kallite EL projektide puhul, kuid regulatsiooni laiendamine siseriiklikku õigusesse on ilmne liigagarus ning ülereguleerimine.
“Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr (EL) 2019/1937 on selgelt suunatud avaliku huvi tõsiselt kahjustavate Euroopa Liidu õiguse rikkumiste ennetamisele ja avastamisele. Direktiivi ülevõtmisel siseriiklikusse õigusesse tuleb välistada võimalus kuritarvitada teavituskanaleid ühe liikmesriigi või EL mastaabis ebaoluliste, ettevõtetevaheliste või isikutevaheliste konfliktide klaarimise vahendina. Lisaks teavitaja kaitsele tuleb sellise ülevõtmise korral siseriiklikus õiguses tagada efektiivne kaitse ka isikutele, kelle peale kaevatakse ning alusetu kaebuse esitaja tuleb sanktsioneerida rangemalt kui eelnõus ettenähtud 300 trahviühikut. Tänases eelnõus on sanktsioonid (trahv juriidilisele isikule 400 000 eurot vs füüsilisele isikule 1200 eurot) tasakaalust väljas. Kaitstes teavitaja isikut tuleb välistada anonüümse kaebamise võimalus, kus kaebaja isikut ei ole võimalik tuvastada ka rikkumise menetlejal,” võtab Nakurt-Murumaa uue regulatsiooni puudused kokku.
Kuigi ülevõetav EL direktiiv ei piira liikmesriikide võimalust rakendada seda laiemalt, kutsub EVEA seadusandjat mitte laiendama kõnealust EL direktiivi siseõiguse valdkondadele, mida direktiiv ette ei näe.
Pöördumise täisteksti leiate EVEA kodulehelt.