25.08.2018
Kristiina Ojuland on sattunud madalate ja väiklaste poliitiliste mängude keskmesse.
Kolmapäeval, 22. augustil toimus Kadrioru lilleaias pidulik sündmus – välisministeerium tähistas oma 100. sünnipäeva. Kuid nagu ikka praeguses Eestis, oskasid võimurid ka seal tilga tõrva meetünni paotada.
Nimelt ei saanud kutset aastatel 2002-2005 välisministriks olnud Kristiina Ojuland, kuigi sinna olid kutsutud kõik endised ja praegused välisministeeriumi töötajad, diplomaadid ja välisministrid.
Kristiina Ojuland rääkis TV3-le, et sai pidulikust koosolemisest teada inimeselt, kes küsis talt, kas ta peole ka läheb – tema aga polnud kutset saanud. Ojulandi 25 aastat poliitikas on möödunud peamiselt just välispoliitikas, kusjuures oli ta välisministriks Eesti liitumise ajal Euroopa Liidu ja NATO-ga, olles edukate läbirääkimiste läbiviija. Ta on olnud ka esimene Eesti alaline esindaja Euroopa Nõukogus, saadik Riigikogus ja europarlamendis.
Kui TV3 hakkas uurima, kas veel keegi pidustustelt puudunud endistest välisministritest ei saanud kutset, siis helistati neile välisministeeriumist ja öeldi, et pole vaja edasi uurida, Kristiina Ojuland oligi ainuke. Tema kutsumatajätmise põhjustena viidati tema viimaste aegade väidetavalt skandaalsetele tegemistele ja negatiivsele mainele.
Kirjas täpsustati lisaks, et Kristiina Ojulandi tegemised polevat välisministeeriumi väärtushinnangutega kooskõlas. “Personaalselt saadeti kutseid paljudele inimestele, kellel on jätkuvalt tugev side välisministeeriumiga või välispoliitikaga ja kelle töö ja tegevus toetavad Eesti väärtusi ja on kaasa aidanud meie välispoliitiliste eesmärkide saavutamisele. Kristiina Ojulandi kutsutute hulgas tõesti ei olnud.”
“Selline väiklane otsus kellegi poolt tekitab tunde, et Eesti on muutumas kastiühiskonnaks, kus ühed on poliitiliselt kõlbulikud ja teised on persona non grata,” kommenteeris Kristiina Ojuland, kes võrdleb ennast USA presidendi Donald Trumpiga, kelle poliitika ja isiksus samuti paljudele meeltmööda pole, ometigi tuleb paljudel temaga suhelda. “Kas see võiks tähendada, et mõned välisministeeriumi ametnikud võiksid keelduda suhtlemast Ameerika Ühendriikide suursaadikuga Tallinnas?” küsib Kristiina Ojuland.
TV3-l pole andmeid, kes tegi otsuse Kristiina Ojulandi juubelipeole mitte kutsuda, samuti pole keegi tema ees vabandanud.
Eesti praeguse riikliku ideoloogia tausta arvestades võib eeldada, et Kristiina Ojuland osutus välisministeeriumi sünnipäevale mittesobivaks järgmistel põhjustel: tema ja ta Rahva Ühtsuse Erakonna immigratsioonivastasus, mis väljendus eredalt 2015. aastal; tema vastuseis homokultuuri propageerimisele Euroopas ja tema üleskutsed keelustada mistahes moel islami ja koraani õpetamine Eestis. Need ongi endise välisministri “skandaalsed tegemised”, mis tekitasid sotside juhitud ministeeriumis “negatiivse maine” ja mittesobivuse sünnipäevapeole!
Sven Mikseri ajal on välisministeerium ju muutunud homoagenda levitajaks (ainsa ministeeriumina toetas avalikult homoparaadi Tallinnas), ministeeriumis on loodud “sallivusideoloogia” õhkkond, kogu selle tegevus laulab kaasa Brüsseli migratsiooni- ja muule poliitikale – pole siis ime, et poliitiliselt mittesobiv Kristiina Ojuland võõrkehaks osutus! Muide, Mikseri ministriaja kohta on öeldud, et Eestil pole oma välispoliitikat, on Brüsseli oma.
Kuidas ka ei vaataks, on Kristiina Ojulandi välisministeeriumi 100. sünnipäevalt eemalejätmine väiklane, matslik, madalatest instinktidest ja ideoloogilisest vihast tingitud otsus. Suuremas plaanis aga näitab ta suunda ideoloogilise diktatuuri suunas – välisministeeriumile ei sobinud mitte tema tegevus välisministrina, kus ta sisuliselt juhatas Eesti viimist EL-i ja NATO-sse, vaid tema praegune, konservatiivne maailmavaade. Ja see on juba väga ohtlik tendents! Tuleks meelde tuletada ka ühe eksvälisministri “ärmatamist” riigipeaks olemise aegadel, mis vihastas ühiskonda, kuid ei mahu ikkagi Mikseri välisministeeriumi “skandaalsete tegemiste” hulka!
Kogu see lugu haiseb. Kristiina Ojulandi mistahes ignoreerimine oleks ehk pisutki õigustatud, kui ta oleks kriminaalselt karistatud, kuid praegu on ta inimene, kelle teened Eesti ees pole sugugi väiksemad kui kellel tahes Eesti välispoliitikas – nüüd on selge, et mingid väiklased inimesed õiendavad arveid ja näitavad, et Eesti pole enam demokraatlik riik, sest Ojuland on nende arvates “vale mõtlemisega”.
See paistab välja ka peavoolumeedia käsitlusest, kes on kogu sellest skandaalist kirjutanud Kristiina Ojulandist lähtuvalt: “Näete, teda ei kutsutud peole!” Normaalse ühiskonna ja meediaga riigis peaks rõhk olema järgmine: “Mis põhjustel ei kutsunud välisministeerium Kristiina Ojulandi juubelipidustustele!”
“Kas tõesti oleme jõudnud ideoloogilise voluntarismi ajajärku, kus otsustatakse, kelle meelsus sobib ja kelle oma mitte? Kas järgmisena otsustatakse näiteks, et kui Ojuland on välismaal hätta sattunud ja pöördub saatkonda, et Eesti riik ei näe põhjust teda aidata, kuna tema väljaütlemised ei ole ideoloogilises vastavuses Välisministeeriumi seisukohtadega?” küsib EKRE saadik Tallinna volikogus Helle-Moonika Helme sotsiaalmeedias. “Või kui näiteks EKRE poliitiku korterisse murtakse sisse, siis politsei ei tule kohale, sest EKRE poliitiku meelsus ei sobi Siseministeeriumi ja ametnike idoloogiliste tõekspidamistega? Kuidas selline käitumine ja suhtumine sobib demokraatlikku ühiskonda ja kui kaugele taolise nõiajahiga ollakse valmis minema?”
Ja muidugi jäi sünnipäevapidustustelt eemale ka EKRE esimees Mart Helme, kelle välispoliitilise tegevuse kohta kirjutab Vikipeedia: “1994. aastal läks ta riigiteenistusse Eesti Vabariigi välisministeeriumis. 1995. aastal määras president Lennart Meri ta Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Venemaa Föderatsioonis. Pärast volituste lõppemist 1999. aastal tuli ta Eestisse tagasi ning oli välisministeeriumi asekantsler poliitika ja pressi alal.”