Valega loodud valitsus? Kas parema Eesti eest kõlbab ikka võidelda valedega?

Uute Uudiste kaasautor Priit Tali küsib – kas oravaparteilased ise ka aru saavad, mida nad öelda tahavad?

“Reformierakonna praegune kampaania on üles ehitatud kõlavale, kuid arusaamatule teesile – „protest valega sündinud valitsuse vastu“.

Esmalt muidugi on täiesti arusaamatu, milline seos on Eesti esindamisel Brüsselis sellega, kas valija on praeguse kohaliku võimuga rahul või mitte. Eurosaadikud jäävad Euroopa Parlamenti viieks aastaks. Selle aja jooksul võib Toompeal toimuda mitu-mitu võimuvahetust ja päris kindlasti mahuvad sellesse perioodi ühed korralised Riigikogu valimised.

Seega Eesti esinduse valimiseks Euroopasse ei saa olla rumalamat põhjust kui protest praeguse koalitsiooni vastu. Või noh, saab muidugi. Võiksime protestida ka Eesti Eurovisiooni esindaja vastu ja uurida, kellel eurosaadiku kandidaatidest on või ei ole sidemeid Rootsiga. Ja kindlasti leiaks mõne veelgi tobedama põhjuse. Ning järgmistel Riigikogu valimistel võiks loosungiks võtta näiteks protesti Jõgeva vallavalitsuse vastu.

Teiseks tekitab küsimusi kitsam väljend „valega sündinud“. Mida see peaks tähendama? Kuidas saab üks valitsus „sündida valega“?

Koalitsiooni ja valitsuse moodustamise esmaseks aluseks oli valimistulemus. Selle otsustas rahvas. Kas rahvas valetas? Milles seisnes valijate vale?

Valimised toimuvad Põhiseaduse ja valimisseaduse alusel. Kas need seadused on valelikud? Valitsuse nimetas ametisse president. Kas tema valetas? Kas jälle minnakse presidendi kallale?

On terve rida õiguslikke protseduure, mis eelnevad valitsuse ametisse asumisele. Kas mõnda neist rikuti? Või on mõni protseduur ise kuidagi valelik?

Või on jutt valelikest valimiskampaania lubadustest? No kuulge! Näidake mõni partei, kes nii selles kui kõigis eelnevaid kampaaniates ei lehvitanud teadlikult ebarealistlike lubadustega. Selline kahjuks see poliitiline mäng on ja selles osas ei ole ühelgi seltskonnal põhjust kellegi teise kallal iriseda. Kus siis ikkagi peitub see vale?

Ja kui praegune valitsus on tõepoolest võimule saanud pettuse teel, siis tuleks see teema ju vastavates institutsioonides ametlikult üles võtta.

Pilduda üldsõnalisi loosungeid praeguse valitsuse moodustumise ebaaususe kohta – see jätab vägisi mulje, et Ansip koos oma meeskonnaga üritab ise valega Brüsselisse saada. Ai-ai-ai! Härra Ansip, kas nii on siis ilus? Kas parema Eesti eest kõlbab ikka võidelda valedega?”