Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

REPLIIK: Rahvuse säilimine ja heaolu ei ole teineteist välistavad eesmärgid

-
21.01.2020
Eesti võitis oma Vabadussõja, kuid ei pruugi praegustest maailma arengutest enam elusalt välja tulla.
© Uued Uudised

Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlus, mis paneb küsitletud valima rahvuse säilimise ja heaolu vahel, on tendentslik – justkui poleks jõukas rahvusriik võimalik.

13.-17. jaanuaril toimunud küsitluse eesmärk oli teada saada, kumb on inimeste arvates Eesti eesmärkidest olulisem, kas rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine või inimeste heaolu kasvatamine.

Antud küsitluses on need kaks tulevikuvarianti tehtud üksteist välistavaks ja inimesed on pandud dilemma ette – kumba valida. Piltlikult võttes on inimesed pandud valima, kumb on talle kallim vanem, kas isa või ema – ja sundvalik sõltub ilmselt lõpuks suuresti antavast taskurahast.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond leiab, et jõukas rahvusriik hästi toimiva majanduse, oma ajude ning tootmis-, tooraine- ja tööjõuressurssidega on täiesti reaalne, ning on seda ka reaalpoliitikas tõestama asunud. Antud küsitlus aga mängib väga palju sellele, kuidas inimesed näeksid teemapüstituses võõrtööjõu sissetoomist.

Võrdluseks: väikese rahvaarvuga ja suhteliselt monokultuurne Island, on vägagi kõrge elatustasemega riik. Täpsemalt sealse majanduse olukorrast SIIT

Suur kahevahel olijate arv, mis peaks loogiliselt protsendina lisanduma rahvuse, keele ja kultuuri säilitamise soovijatele, näitab, et inimesed pandi sundseisu ja palju valikuid võis olla tingitud vastaja majanduslikust hetkeseisust (kasvõi laenukoormast ja laste abistamise vajadusest).

Lisaks on Eesti demograafiline keskkond väljaspool Tallinnat, Harjumaad ja Ida-Virumaad eestlastele veel soodus (kuigi elanikkond väheneb ruttu) ja seal ongi heaolu esiplaanil, sest rahvus ei tundu ohus olevat.

Peavoolumeedia on küsitluse välja mänginud üldtulemusele ehk faktile, et 29 protsenti peavad kõige olulisemaks rahvuse, kultuuri ja keele säilimist, samas kui 43 protsenti panustaks pigem majandusliku heaolu kasvule.

Eestlaste seas aga on tulemus selline: 33 protsenti, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 22 protsenti on kahevahel ning 37 protsenti arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.

Üldprotsendi ajavad rahvusmeelsuse osaks madalaks venelased, kes oma keele ja kultuuri pärast ei muretse, sest selja taga on suur Venemaa.

Seega on kogu küsitlus püstitatud vildakale alusele, inimesed on pandud valima kahe olulise asja vahel ja kuigi kahe vastandliku arvamuse vahele on jäetud kümme valikupalli, on küsitlus stiilis “vali kahest halvast parim” – välistades seejuures kolmanda ja vägagi reaalse võimaluse ehk jõuka rahvusriigi.

Hea moment on kahtlemata see, et nii paljastus saama-reformarite ja multikultisotside tegelik nägu.