04.03.2019
Lõppkokkuvõttes ei saanud Eesti 200 ei eestlaste ega venelaste hääli.
Poliitprojekt Eesti 200 põrus valimistel, mida võib pidada eesti rahva suurimaks võiduks.
Hoolimata oma kõlavast nimest on see projekt täiesti kunstlik moodustis, mille eesmärgiks oli valimiste eel poliitilist maastikku sogada ja viia üle valimiskünnise üks pseudoerakond, kelle väikese ülesupitatud saavutusega oleks võimalik valitsuskoalitsiooni luues bluffida, välistamaks EKRE sattumist valitsusse.
Eesti 200-l puudub selge maailmavaade, või täpsemini – see on olemas, selgelt globalistlik ja multikultuurne, rahvusriigi ja eestluse vaenulik, mida see seltskond üritas igati varjata. Siiski paistis igalt poolt välja nende otsene venemeelsus ehk multikultuurse ühiskonna loomine venelaste abiga. Nende sünnimanifestis puudusid ju täielikult vähimadki viited eesti rahvusriigile, keelele ja kultuurile.
Kuigi peavoolumeedia üritas iga hinna eest poliitprojekti pildil hoida, osutus tühja õhupalli õhus hoidmine liiga võimatuks ülesandeks ning vastu taevast lendas ka Lauri Hussari lootus Postimehest Poliitikasse minna. Erakondi ei looda mõne kuuga, et nendega valimistel kohe edukas olla – isegi süvariigi toel mitte!
Rääkimata ebaõnnestunud plakatikampaaniast on Eesti 200 nõrgem lüli üllatuslikult just nende liider Kristina Kallas, kelle karjäär on täis pagulasabisid, integratsiooniüritusi (sealhulgas riigireetur Metsavas), eestluse ründamist ja alandamist, venelaste ülistamist ja muud, mis eestlasele on vastukarva. Rappa mindi ka Margus Tsahkna kaasamisega, kes pole sõna otseses mõttes mingi uus nägu, vaid ehtne vana vettinud mäger. Iseendale solgi kaela tõmbamiseks võib pidada ka Hartlebi lapsevankrirünnakut Vabaduse väljakul.
Alates kuningriiklastest ja respublikaanidest kuni “vabakate” ja “kahesajatajateni” on kõik kindla maailmavaateta liikmeskonnaga projektid põrunud. Eesti 200 puhul on eriti tervitatav, et poliitilise võimu juurde ei jõudnud roosa-lilla-punapruun multikultimoodustis.
Kahju vaid, et Eesti seadused tagavad üdini Eesti-vaenulikule moodustisele järgmise nelja aasta jooksul 400 000 euro eraldamise maksumaksja taskust.