Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Välistudengitelt “saamata jääv” raha tuleb tegelikult suures osas Eesti maksumaksja taskust

-
27.05.2020
Tartu Ülikool
© Uued Uudised

ERR kirjutab, et ülikoolid võivat kaotada miljoneid, mida välistudengid on õppemaksudena maksnud, mis aga on vaid pool tõde – oluline on see, millest ei räägita.

Tartu Ülikooli õppeprorektor, “vähem etnosepõhine” Aune Valk ütles ETV hommikusaates “Terevisioon”, et koolis kolmandate riikide tudengite mitte Eestisse lubamine tooks koolile suuri rahalisi kaotusi.

“Kui räägime esmakursuslastest ja kolmandate riikide tudengitest, siis see tähendab ühe semestri puhul tõenäoliselt umbes poolemiljonilist auku, kui räägime pikemast ajast ja kõigist välistudengitest, siis see tähendab ikkagi mitmeid miljoneid,” ütles Valk hommikusaates.

Ajaloolane ja poliitik Jaak Valge avab oma loos „Välisüliõpilased Eestis: rahvusvahelistumine ja “rahvusvahelistumine” välisõpilaste rahastamise tegeliku tausta: riik on soosinud välisüliõpilaste arvu kasvu, kuna seda on peetud oluliseks ja kõigiti positiivseks kõrghariduse rahvusvahelistumise näitajaks. Soosinud sedavõrd, et Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool on pidanud vajalikuks luua sihtstipendiumite süsteemi, millest osa välistudengite õppetasu kinni makstakse.

“See tähendab, et neile ülikoolidele on välistudengite õpetamine kasulik sellest hoolimata, et nad õppetasu ei maksa. Tartu Ülikoolis saab sihtstipendiume üle poole välistudengeist. Kokku aga on õppetasust vabastatud üle kolmandiku bakalaureuse ja magistritaseme õppivatest välisüliõpilastest, ning kui arvestada juurde doktorantuuris õppivad välistudengid, siis üle poole. Seega õpivad nad otseselt ja ainult Eesti maksumaksja arvel. Osalt teevad seda ka need välisüliõpilased, kelle õppetasu ei kata õppekulusid täiel määral. Lisaks tuleb arvestada mitmesuguseid teisi kulusid, mida ülikoolid seoses välistudengitega peavad tegema, nagu nõustamine jms.,” kirjutab Valge

“Peale selle saab osa välisüliõpilastest sarnaselt Eesti tudengitega vajaduspõhist õppetoetust, mis võib olla kuni 220 eurot kuus. Seda saavad tudengid, kes õpivad täiskoormusega ja täidavad õppekava nõudeid vähemalt 75% ulatuses ning kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 523 eurot. 2018/2019. õppeaasta alguse seisuga sai vajaduspõhist õppetoetust 581 välisüliõpilast, kellest peaaegu kõik olid pärit kolmandatest riikidest. Välistudengite vajaduspõhise toetuse kogukulu Eesti maksumaksjale oli 1,2 miljonit eurot. Sel õppeaastal on see kulu ilmselt suurem,” lisab autor.

Jaak Valge ütleb, et ilmselt küllalt suur osa välistudengitest saab Eestis Eesti maksumaksja arvel ingliskeelse tasuta hariduse ja lahkub seejärel Eestist. Seega ei maksa uskuda neid prorektorite jutte, mille kohaselt riik teenib välistudengite õpperahaga – see raha on suuresti maksumaksja taskust ülikoolidesse välistudengite tasuta hariduseks ümber tõstetud.