Valitsus andis riigikogule üle lisaeelarve eelnõu

Eesti,
©Uued Uudised
Vabariigi valitsus

Valitsus kinnitas neljapäeval lisaeelarve seaduse ja esitas selle riigikogule. Alljärgnevalt lühiülevaade sellest.

Lisaeelarve fookus on Eesti töötajate ja ettevõtjate kiire toetamine ja koroonaviirusest tingitud majanduslanguse leevendamine, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

“Toetame lisaeelarve ning selles sisalduvate meetmetega praegu raskustest kõige enam mõjutatud inimesi ja ettevõtteid. Samuti panustame otseselt tervishoiukriisi lahendamisse ning eriolukorras riigi valmisoleku tagamisse,” ütles peaminister Jüri Ratas.

Peaministri sõnul on kindel eesmärk säilitada inimestele töökohad, vältida ettevõtete raskustesse sattumist ning panna majandust elavdades alus selle võimalikult kiireks taastumiseks.

“Selleks et kriisi mõjud jõuaksid võimalikult vähe Eesti inimeste ja ettevõteteni, oleme kokku pannud ja valmis käivitama läbi aegade suurima abipaketi Eesti majandusele. Lisaks mahukatele käendus- ja ettevõtluslaenudele ning tööturumeetmetele toetame eraldi enim pihta saanud sektoreid ning langetame aktsiisimäärasid nii diislile kui elektrile,” ütles rahandusminister Martin Helme.

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul peab riik ootamatu kriisi korral ettevõtjaid toetama. “Oleme seadnud eesmärgiks toetada Eestile olulisi ettevõtlussektoreid. See majanduspakett võimaldab ettevõtetel edasi lükata maksukohustusi ning aitab säilitada töökohti,” ütles ta.

Seederi sõnul peavad majandusmeetmed olema võimalikult lühiajalised, kuid nii pikad kui vajalik. “Lähinädalate ja -kuude jooksul peame olema paindlikud ning vajadusel oleme kindlasti valmis tegema ka muudatusi,” ütles ta.

Valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks kujuneb tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega 2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot.

Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.

Rahandusministeerium uuendas lisaeelarve tegemise eel majandusprognoosi, selle järgi võib Eesti tänavune majanduslangus ulatuda 8 protsendini. Valitsuse meetmed aitavad kriisi sügavust majanduse jaoks leevendada.

Ettevõtete toetamiseks pakub majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) lisaeelarves abi läbi sihtasutuse Kredex Eesti. See aitab leevendada koroonaviiruse levikust tulenevaid majanduslikke raskusi.

Kredexi paketid on välja töötatud vastavalt kriisi kulgemise erinevatele võimalikele stsenaariumidele ning eesmärgiga aidata ettevõtete likviidsusprobleeme kas ennetada või pehmendada. Kredex hakkab pakkuma laenukäendust, käibelaenu ja investeerimislaenu.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu hakatakse eraldi toetama väikeettevõtteid ning turismisektorit. MKM-i valdkonnas suunatakse täiendavaid vahendeid ka teedeehitusse ja niinimetatud viimase miili väljaehitamisse

Ettevõtete strateegilisteks investeeringutest suunatakse 300 miljonit eurot, eraldi toetatakse transpordisektorit.

Töötamise toetamiseks suunatakse töötukassa kaudu 250,6 miljonit eurot meetmesse, mis aitab eriolukorras säilitada töötajate sissetuleku.

Meditsiinisüsteemi abistamiseks eraldatakse haigekassale vahendid selleks, et kompenseerida esimese kolme haiguspäeva kulu. Lisaks saab meditsiinisüsteem haiglate, kiirabi ja teiste erakorraliste kulude katmiseks lisaraha 200 miljonit.

Sotsiaalvaldkonnas võimaldatakse veel sotsiaalkindlustusameti kaudu lisaeelarvega hariduslike erivajadustega laste vanematele hoolduslehe andmine. Lisaks tehakse töövõime hindamise ja puude raskusastme automaatse pikendamise muudatus.

Maksu- ja aktsiisialased soodustused vähendavad kulusid ja leevendavad tähtaegu ning intressimäärasid. Transpordi- ja kodukulude leevendamiseks langetab valitsus kaheks aastaks ehk tänavu 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini mitme kütuse aktsiisimäärasid.

Diislikütuse aktsiisimäär väheneb tänaselt 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta, nagu on praegu Leedus. Eeldatavalt peaks see vähendama diislikütuse hinda 14,5 eurosendi võrra liitrilt.

Maagaasi aktsiisimäär väheneb 79,14 eurolt 40 eurole 1000 kuupmeetri kohta ehk 2017. aasta tasemele. Kodumajapidamistele tähendab see maagaasi odavnemist 7,1 protsenti.

Elektrienergia aktsiisimäär väheneb 4,47 eurolt 1 eurole megavatt-tunni kohta ehk Euroopa Liidu lubatud miinimummäärale. Tarbijatele too see kaasa elektrihinna odavnemise 3,1 protsendi võrra. Lisaks kehtib elektri suurtarbijatele soodustus.

Maksu- ja tolliamet jätab maksuvõlalt intressid märtsis ja aprillis arvestamata. Lisaks vähendatakse maksuvõlalt arvutatava intressi määra tänaselt 0,06 protsendilt 0,03 protsendile ja antakse maksuhaldurile õigus ajatamisel vähendada intress nullini.

Füüsilisest isikust ettevõtjate eest tasub riik esimese kvartali avansilise sotsiaalmaksu ise. Tööandjate maksukoormuse leevendamiseks kaotatakse kolmeks kuuks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse nõue.

Elektrooniliste väljaannete käibemaksumäära plaanitakse vähendada 9 protsendile ehk samale tasemele kui paberväljaannetel. Väheneks ka füüsilistel kandjatel olevate audioraamatute käibemaksumäär.

Metsamaterjali võõrandamisel saadud tulust kulude maha arvamise regulatsiooni laiendatakse ka füüsilistele isikutele.

Sotsiaalmaksu arvelt tehtavad pensionimaksed teise sambasse peatab riik tänavu 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini.

2020. aasta oktoobris saavad kõik kohustusliku kogumispensioniga liitunud otsustada, kas loobuda ka omapoolsest sissemaksest. Selleks tuleb oktoobris esitada vastav avaldus. Inimestele, kes otsustavad omapoolseid sissemakseid jätkata, on ette nähtud kompensatsioonimehhanism.

Kohalikud omavalitsused (KOV) saavad 100 miljonit eurot investeeringuteks ja kulude katteks, sealhulgas teede remondiks, kohalike teenuste osutamiseks vajalike hoonete energiatõhususe parandamiseks, mittevajalike hoonete lammutamiseks.

Lisaks antakse KOV-idele koroonaviirusest tingitud kriisi mõjude leevendamiseks 30 miljonit eurot. Suuremas mahus alustatakse ka elamute korrastamisega Kredexi kaudu.

Maaelu toetatakse läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse laenude 200 miljoni euro ulatuses. Põllumajandustootja asendusteenuse toetuse eelarvet suurendatakse.

Hariduse ja teaduse valdkonnas antakse COVID-19 seotud teadus- ja arendustegevuse toetamiseks, sealhulgas Tartu Ülikooli kolmanda astme biolabori investeeringuteks 4 miljonit eurot. Lisaks toetatakse erakoole, -lasteaedu ja huviharidust kulude katmisel.

Kultuuri- ja spordivaldkonna kriisipaketi suurus on 25 miljonit eurot. Pakett jaguneb kaheks: kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevate füüsiliste isikute toimetuleku toetamine ning kultuuri- ja spordivaldkonnas ära jäänud sündmuste ning organisatsioonide tegevuse katkemisega kaasnenud juba tehtud kulude ja eesolevate möödapääsmatute püsikulude osaline kompenseerimine.

Riik aitab lisaeelarves toetada ka kirikuid ja vaimulikke, kelle tegevus kriisi ajal tugevasti häiritud on, kuid kes jätkavad inimestele abi osutamist.

Lisaks muudetakse vastavalt uuenenud prognoosidele ka teiste ministeeriumide haldusalade eelarveid ja regulatsioone.

Avaliku sektori kulude vähendamist hakkab riigieelarve revisjoni juhtkomisjon arutama 2020. aasta teise kvartali jooksu ja valitsus kaalub neid ettepanekuid 2021. riigieelarve koostamisel.

Riigieelarve baasseaduse muutmisega tänavu kevadel riigi eelarvestrateegiat ei koostata, sest prognooside eeldused muutuvad väga kiiresti. (BNS)

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused