Valitsus arutab neljapäeval karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise eelnõu, millega soovitakse muuta vaenu õhutamise karistusõiguslikku regulatsiooni ehk kehtestada Läänes juba tuttav, sõnavabadust piirav “vaenukõnekõneadus”.
Regulatsioooni muutmise eesmärk olevat “kaitsta ühiskonda vaenu õhutamise ja vaenukuritegude kõige raskemate vormide eest, tagades sealjuures tasakaalu väljendusvabaduse ning teiste põhiõiguste kaitse vahel”, teatas valitsuse pressiesindaja kolmapäeval. Samasuguste põhjendustega surutakse see igal pool “liberaalses demokraatias” läbi.
Eelnõu kohaselt on tulevikus kuriteona karistatav avalik õhutamine vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele isikute rühma või rühma liikme vastu rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tunnuse alusel viisil, mis annab aluse karta üleskutsele järgnevat vägivallategu või mis võib oluliselt ohustada ühiskonna turvalisust. Maris Lauri on varem lubanud kuni kolmeaastast vanglakaristust.
Eelnõu eesmärgiks olevat viia Eesti karistusõigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusest tulenevate ja muude rahvusvaheliste kohustustega vaenu õhutamise ja vaenumotiivil toime pandud süütegude karistamise osas. Ehk siis jälle “Brüsseli eelnõu”.
Eelnõu on seotud Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmiga aastateks 2023–2027, mis tegelikkuses näeb ette oponentide vaigistamist vasakliberaalse koalitsiooni poolt.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik riigikogu koosseisu häälteenamus. (BNS-UU)