23.07.2020
Tallinnas on õppe- ja pererände tagajärgi juba näha. Pilt on illustratiivne.
Valitsus leppis neljapäeval kokku siseministeeriumi esitletud õpirännet puudutavates välismaalaste seaduse muudatustes, mis puudutavad üksnes kolmandate riikide välisüliõpilasi ning nende eesmärk on piirata kõrge sisserände ja sisejulgeoleku riskiga kogukondade tekkimist.
Siseminister Mart Helme sõnul tuleb praegust õpirände regulatsiooni muuta, sest see ei arvesta piisavalt avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise vajadusega, teatas ministeeriumi pressiesindaja.
„Meie eesmärk on ära hoida riskiriikidest pärit kogukondade pidev suurenemine ja valdavalt on selle põhjuseks õpiränne,” ütles Helme. “Seetõttu pean vajalikuks üle vaadata Eestisse õppima tulevate välismaalaste pereliikmete kaasa võtmise tingimused ja pärast õpingute lõppu Eestisse jäämise tingimused. Eelnõuga anname selge sõnumi, et pärast õpingute lõpetamist peavad välismaalased oma koduriiki tagasi pöörduma ja õpiränne ei saa olla vahendiks Eestisse püsivalt elama jäämiseks.”
Jutud sellest, et Eesti muutub õpirännet piirates suletud riigiks, ei vasta Helme sõnul tõele. “Igal aastal õpib Eestis ligi 2000 tudengit erinevatest Euroopa Liidu riikidest. Me ei hakka kuidagi piirama Euroopa Liidu sisest õpirännet. Probleemiks on varem esindamata ja õpirände tulemusel suurenevad rahvuste kogukonnad Eestis, kellel on meist oluliselt erinev ajalooline, kultuuriline ja religioosne taust. Halvemal juhul võivad nad ühiskonnaga vastanduda ja nii võivad tekkida lõimumisraskused ja suletud kogukonnad,“ märkis ta.
Möödunud õppeaastal õppis haridus- ja teadusministeeriumi andmetel Eestis 5528 välistudengit. Neist 1863 olid pärit mõnest Euroopa Liidu liikmesriigist ja 3446 kolmandatest riikidest.
Muudatusettepanekute kohaselt ei antaks edaspidi Eestis õppivate välismaalaste pereliikmetele pikaajalisi viisasid samadel tingimustel kui siia õppima tulnule. Õppimiseks elamisloa saanud välismaalane saab edaspidi abikaasa Eestisse kaasa kutsuda kaks aastat pärast Eestisse õppima tulekut. Kaks aastat on piisav aeg, et veenduda õppimiseks antud elamisloa eesmärgipärases kasutamises. Välismaalane on jõudnud kohaneda, leidnud püsiva elukoha ning on tekkinud kindlus, et ta suudab tagada pereliikme ülalpidamise. Perekond saab vajadusel iseseisvalt viisa taotleda ja vahepealsel ajal Eestis õppival pereliikmel külas käia.
„On selgelt näha, et immigratsioon taastoodab immigratsiooni. Kui 2017. aastal tõi 61 kolmandast riigist pärit välistudengit kaasa pereliikme, siis 2019. aastal juba 151. Kõigest kahe aastaga on toimunud pea kolmekordne kasv,“ lisas Helme. Peamiselt tõid perekonnaliikmeid kaasa Nigeeriast, Bangladeshist ja Iraanist pärit välistudengid, mis kõik on KAPO 2019. aasta aastaraamatu kohaselt riskiriigid.
Aasta-aastalt on suurenenud ka kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste arv, kes soovivad õpingute lõppedes Eestisse jääda. Möödunud aastal taotles õppimiseks mõeldud elamisloa kehtivusaja lõppedes uue elamisloa 70 protsenti välismaalastest. Uue elamisloa taotluse esitajate hulgas oli enim Venemaa ja Ukraina kodanikke, kellele järgnesid just riskiriikide nagu Nigeeria, India ja Bangladeshi kodanikud.
Esitletud muudatusettepaneku kohaselt ei saaks välismaalased, kes on Eestisse elama asunud õppimise eesmärgil ja õpingud lõpetanud, taotleda elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks. Muudatusega ei loetaks elamisloa taotlemiseks nõutava elamisperioodi hulka aega, mis viibiti Eestis tähtajalise elamisloaga õppides. Püsivalt Eestisse elama asumisele peab eelnema Eestis elamine muul alusel – kas elamisloaga töötamiseks või ettevõtluseks. Erandiks on doktoriõppe lõpetanud välismaalased.
Lisaks nähakse muudatusega ette, et õppimiseks antud tähtajalise elamisloaga Eestis viibival välismaalasel ei ole õigust saada vajaduspõhist õppetoetust. „Nagu eelpool mainitud, on elamisloa õppimiseks andmise üks tingimus, et välismaalasel on piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks tema ja ka tema pereliikmete toimetuleku Eestis. Piisava legaalse sissetuleku nõude eesmärgiks on vältida olukorda, kus välismaalane on koormaks Eesti sotsiaalkindlustussüsteemile,“ rääkis siseminister.
Juhul kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba õppimiseks ja ta on jätnud täitmata õppekava õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses või katkestanud õppimise, lõppeks tema tähtajalise elamisloa kehtivus seadusemuudatuste kohaselt 30 päeva pärast õpingute katkestamist. Samuti lõppeks 30 päeva jooksul ka välismaalase perekonnaliikme elamisluba pärast abikaasa või vanema õpingute katkestamist. 30 päeva annab välismaalasele mõistliku aja oma Eestist lahkumise või uue seadusliku viibimisaluse korraldamiseks.
Kokku lepitud muudatuste alusel valmistatakse ette eelnõu, mida siseministeerium soovib kiireloomulisena saata menetlemiseks riigikokku. (BNS)