Valitsus loodab 2017. aasta eelarvet tasakaalus hoida maksude kogumise ja riigisektori edasise kärpimisega

Eesti,
- Updated
Foto illustreeriv mündid

Valitsus leppis kokku 2017. aasta eelarves – see on 0,2 protsenti struktuurses ülejäägis ja tulude ning kulude maht on umbes 9,5 miljardit eurot, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo sotsiaalmeedia vahendusel. 2017. aasta kulude katteallikad lepiti kokku juba kevadel ning ühtegi täiendavat maksutõusu järgmisel aastal ei tule, lisas büroo.

Tuleva aasta Eesti riigieelarve maht kasvab esialgsete prognooside kohaselt 6,5 protsenti 9,5 miljardi euroni. Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel kasvab sotsiaalhoolekande, kõrgharidusega kultuuritöötajate ning siseturvalisuse töötajate palgafond 3,33 protsenti ja õpetajate palgafond 4,63 protsenti.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Julgeolekusse ja liitlaste kohalolekusse investeeritakse 2017. aastal umbes 2,18 protsenti SKP-st.

Suurim tuluallikas on maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed ning suurimad kulud sotsiaalne kaitse ja tervishoid. Kulude poole kompenseerimiseks kärbivad valitsusasutused 3 protsenti majandamiskulusid.

Valitsus planeerib 0,2-protsendist struktuurset ülejääki sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning eelarvetasakaalu. Käesoleva aasta riigieelarve jääb aga negatiivseks, kulude maht on 8,92 miljardit eurot ja tulud 8,84 miljardit eurot. 

“Järgmise aasta eelarve on suunatud igas mõttes kasvule – see peab andma tõuke majandusele, veelgi suurendama meie riigi julgeolekut ja jagama rohkem kindlustunnet neile, kes seda kõige enam vajavad,” ütles peaminister Taavi Rõivas pressiteate vahendusel. “Kasvu saavutame ka efektiivsemast riigivalitsemisest ja reformide tulemusena – oleme käivitanud riigi- ja haldusreformi, mis tõmbab kogu valitsussektori trimmi.”

Paljud aga eelarve kasvu osas Rõivase optimismi ei jaga ja on räägitud isegi võimalikust negatiivsest eelarvest. Majanduskasvu prognoose on pidevalt langetatud ning samas suurenevad oluliselt kulud näiteks pagulastele, samuti õpetajate, kultuuritöötajate ja meedikute palkadele. Kehv olukord valitseb raviteenuste pakkumisel ja pensionikassas ning lisanduva kulud NATO üksuste täiendavaks majutamiseks ja Euroopa Liidu varasemaks eesistumiseks. Ka on plaanis jõulisemalt käivitada Tallinn- Tartu maantee neljarealiseks  ehitamine. Rõivase sõnul aga selleks laenuvõttu ei planeerita. Mõnede riigisektori osade kokkutõmbamine pole aga enam võimalik, sest nii politsei kui ka päästeamet töötavad juba praegu võimekuse piiril. Ka kriisis olev põllumajandustootmine vajaks hädasti lisaraha.

Peaminister annab riigieelarve Riigikogule üle tuleval kolmapäeval 28.septembril. Siis saavad opositsioonierakonnad teha eelarvele täiendusi ja parandusettepanekuid, kuigi nendega tõsiselt arvestamine pole Eestis parlamentarismis paraku eriti kombeks.

BNS- UU

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused