23.09.2016
Foto illustreeriv mündid
Valitsus leppis kokku 2017. aasta eelarves – see on 0,2 protsenti struktuurses ülejäägis ja tulude ning kulude maht on umbes 9,5 miljardit eurot, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo sotsiaalmeedia vahendusel. 2017. aasta kulude katteallikad lepiti kokku juba kevadel ning ühtegi täiendavat maksutõusu järgmisel aastal ei tule, lisas büroo.
Tuleva aasta Eesti riigieelarve maht kasvab esialgsete prognooside kohaselt 6,5 protsenti 9,5 miljardi euroni. Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel kasvab sotsiaalhoolekande, kõrgharidusega kultuuritöötajate ning siseturvalisuse töötajate palgafond 3,33 protsenti ja õpetajate palgafond 4,63 protsenti.
Julgeolekusse ja liitlaste kohalolekusse investeeritakse 2017. aastal umbes 2,18 protsenti SKP-st.
Suurim tuluallikas on maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed ning suurimad kulud sotsiaalne kaitse ja tervishoid. Kulude poole kompenseerimiseks kärbivad valitsusasutused 3 protsenti majandamiskulusid.
Valitsus planeerib 0,2-protsendist struktuurset ülejääki sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning eelarvetasakaalu. Käesoleva aasta riigieelarve jääb aga negatiivseks, kulude maht on 8,92 miljardit eurot ja tulud 8,84 miljardit eurot.
“Järgmise aasta eelarve on suunatud igas mõttes kasvule – see peab andma tõuke majandusele, veelgi suurendama meie riigi julgeolekut ja jagama rohkem kindlustunnet neile, kes seda kõige enam vajavad,” ütles peaminister Taavi Rõivas pressiteate vahendusel. “Kasvu saavutame ka efektiivsemast riigivalitsemisest ja reformide tulemusena – oleme käivitanud riigi- ja haldusreformi, mis tõmbab kogu valitsussektori trimmi.”
Paljud aga eelarve kasvu osas Rõivase optimismi ei jaga ja on räägitud isegi võimalikust negatiivsest eelarvest. Majanduskasvu prognoose on pidevalt langetatud ning samas suurenevad oluliselt kulud näiteks pagulastele, samuti õpetajate, kultuuritöötajate ja meedikute palkadele. Kehv olukord valitseb raviteenuste pakkumisel ja pensionikassas ning lisanduva kulud NATO üksuste täiendavaks majutamiseks ja Euroopa Liidu varasemaks eesistumiseks. Ka on plaanis jõulisemalt käivitada Tallinn- Tartu maantee neljarealiseks ehitamine. Rõivase sõnul aga selleks laenuvõttu ei planeerita. Mõnede riigisektori osade kokkutõmbamine pole aga enam võimalik, sest nii politsei kui ka päästeamet töötavad juba praegu võimekuse piiril. Ka kriisis olev põllumajandustootmine vajaks hädasti lisaraha.
Peaminister annab riigieelarve Riigikogule üle tuleval kolmapäeval 28.septembril. Siis saavad opositsioonierakonnad teha eelarvele täiendusi ja parandusettepanekuid, kuigi nendega tõsiselt arvestamine pole Eestis parlamentarismis paraku eriti kombeks.
BNS- UU