Valitsus teatab: kõik Eestis töötavad ukrainlased saavad kvoodivälise IT-spetsialisti staatuse

Kuna Eesti on digiriik ja vajab hädasti kõrgharitud erialaspetsialiste, siis otsustas valitsus oma 1. aprilli varajasel istungil, et tänapäevasel mehhaniseerimise, automatiseerimise ja digitaliseerimise ajastul, kus infotehnoloogia on jõudnud praktiliselt igale elualale, saab ja võib iga välismaist töötajat IT-spetsialistina vaadelda – seda enam, et nad tagavad oma tööga Eesti riigi julgeoleku. Neile ei rakendu seega enam ka mingid migratsioonikvoodid.

Reformierakond, maaeluminister Urmas Kruuse ja Põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus on juba ammu öelnud, et Ukraina võõrtöölised tagavad Eesti toidujulgeoleku ja nii tahetakse sellealast koostööd Ukrainaga laiendada igasse valdkonda – sealsed IT-spetsialistid hakkavad laiskade eestlaste asemel tegelema meie majanduse arendamisega. Ukrainlaste poolt Eestis loodavad firmad saavad automaatselt idufirma staatuse nagu Bolt ja Wolt.

Maaeluminister Urmas Kruuse teatas, et kuna lüpsiplatsidel töötavad agregaadid juba arvutite juhtimisel ning ka traktorites on arvutisüsteemid, siis arvatakse Ukrainast tulevad lüpsjad ja traktoristid IT-spetsialistide hulka, mis tähendab, et nad ei käi ühegi kvoodi alla.

Et tagada Eesti majanduslikku julgeolekut ka teistes valdkondades, otsustasid majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning ettevõtlus ja IT-minister Andres Sutt IT-töötajateks kuulutada ka keevitajad ja ehitajad. “Ega siis tänapäevane keevitusaparaat ole enam mingi nõukaaja suurte tünnidega käru ning ehitusplatsidel ei tehta ammugi enam tööd nina, silma ja vinkliga,” põhjendas Taavi Aas.

Teisedki ministrid ei vaata Eesti julgeoleku kindlustamist niisama pealt. Energeetilise julgeoleku tagamiseks palub rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (kelle haldusalasse kuulub äriühing Eesti Energia) Ukrainal kaaluda Tšornobõli tuumaelektrijaama mõne reaktori taaskäivitamist ja selle andmist Utah – Jordaania kogemusega Eesti Energia hallata, et suunata selle toodang Eestisse.

Eesti sõjalise julgeoleku tagamiseks alustab kaitseminister Kalle Laanet samuti koostööd Ukrainaga – kui Kiiev taastab kontrolli Donbassi üle, võib tööta jäänud separatistidest spetsialistid suunata Eesti kaitseväkke, eriti idapiirile.

Igastahes julgeolekualaseid väljakutseid Reformierakonnale Ukraina suunalt jagub ja kuna Eesti on digitaliseerimiselt maailmas esirinnas, siis saabuvad töötajad kõrgharitud vajalike tippspetsialistidena. Järgmisena algatatakse sarnane koostöö Vanuatu ja Nigeeriaga.

Lõpetuseks hea uudis põllumajandusest – Eesti maasikakasvatajate liidu tegevjuht Elke Lillemets ja Põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus aretasid välja uudse maasikasordi “Istutad Eestis, korjad Ukrainas”. Innustust saadi seejuures NLKP peasekretäri Leonid Iljitš Brežnevi aretatud nisusordist “Külvad uudismaal, lõikad Kanadas”.