03.08.2023
Alar Karis Riigikogus
Kuigi president Alar Karis tunnistas tänases intervjuus Maalehele, et teda häiris koalitsiooni poolt seaduste sidumine usaldushääletusega, ei takistanud see tõik teda neid seadusi suvel välja kuulutamast.
Ajakirjanik: „Jõuame perehüvitiste seaduse juurde, mis ühiskonda lõhestas. Aga kuulutasite selle seaduse ju lõpuks ikkagi välja?“
Karis: „Seadus sai ju ka korra tagasi saadetud, teatavad vastuolud põhiseadusega võeti sealt välja ja parandati ära. Aga nii nagu selle ja ka teiste seadustega – seadusi teeb Riigikogu. Ja see, kas minule või mõnele huvigrupile üks või teine seadus meeldib või mitte, ei ole aluseks, et seda mitte vastu võtta. Ja kui seadus pole põhiseadusega vastuolus, siis president võib selle muidugi uuesti tagasi saata, riigikohtusse saata ja lõhestumist veelgi suurendada kogu selle protsessiga. Aga lõpuks tuleb seadus allkirjastada, sest vastuolu põhiseadusega pole. See on presidendi roll.“
Ajakirjanik: „Lisaks perehüvitiste seadusele tekitas pingeid ka abieluvõrdsuse teema.“
Karis: „Mis häiris, aga mis on siiski põhiseadusega kooskõlas, on see, et seoti kõik kokku usaldushääletusega. Ütlesin juba kevadel, et kui nii jätkub, siis see läheb juba põhiseadusega vastuollu. Püüan enne sügist erakonna juhtidega maha istuda ja küsida, mis plaanid neil on ja kuidas riigikogu oma tööd jätkab. Ja kui ta sellisel viisil jätkab, siis ma arvan, et meil on probleem.“
Mäletatavasti pöördus EKRE juunis president Alar Karise poole palvega jätta usaldushääletustega vastu võetud seadused välja kuulutamata, kuid see läks kurtidele kõrvadele.
EKRE kirjutas oma pöördumises presidendi poole, et erandjuhtudel on Riigikogu kodu- ja töökorra kohaselt Vabariigi Valitsusel lubatud siduda eelnõusid ka valitsuse usaldusküsimusega. Sel juhul tavaline parlamentaarne menetluskord aga ei toimi.
“Riigikogu kodu- ja töökorra kommentaaride kohaselt on kõnealune võimalus mõeldud kasutamiseks eelkõige vähemusvalitsusele, kellel muidu võib tekkida raskusi oma poliitika ellu viimisega, või kriisiolukordades, kus valitsusel võib tekkida vajadus ületada parlamendi enamusse kuuluvate parlamendiliikmete seas valitsevaid erimeelsusi. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommentaarides märgitakse, et “nagu on viidatud ka õiguskirjanduses, ei pruugi käsitletava menetluse kasutamine pelgalt selleks, et tagada eelnõu kiire vastuvõtmine parlamendis, olla legitiimne, kuivõrd kärbib oluliselt ennekõike opositsiooni õigusi,” kirjutas EKRE pöördumises.
Kõige murettekitavam on EKRE hinnangul asjaolu, et valitsus on muutnud eelnõude usaldushääletusega sidumise reegliks, mis ei ole vastavuses eesmärgiga, milleks eelnõude sidumine valitsuse usaldusega parlamentaarses praktikas mõeldud on.
Riigikogu võttis erakorralisel istungil vastu kaheksa seadust, nende hulgas 2023. aasta lisaeelarve, alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimääri, käibemaksu ja tulumaksu tõstva, ministeeriumide tööjaotust ümber korraldava ja sooneutraalset abielu võimaldava seaduse. Karis allkirjastas kõik need vastu võetud kaheksa seadust – nende seas ka abieluvõrdsuse ja nn maksupaketi.