08.09.2023
Stenbocki maja on Reformierakonna valitsedes saanud justkui kõige halva sümboliks.
Reformierakonna valitsedes paistab silma see, et kõik seadusemuudatused, eriti just kliima-alased, leiavad vastuseisu praktiliselt kogu ühiskonnast. Seda näitavad ka viimased, reedesed BNS-i uudised.
Ilmselgelt on valitsuse eesmärk ainult riigikassa täitmine raha väljapumpamisega nii ettevõtjate kui tavainimeste taskutest, kusjuures sageli huvigruppe isegi ei kaasata seaduste väljatöötamisse.
Uudis 1. Eesti Logistika ja Eksperdeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) hinnangul panevad muudatused liiklusseaduses kaupmehed ja vedajad halba olukorda ning teevad kahju keskkonnale. Nimelt on kliimaministeerium muutmas seadust, millega keelatakse täielikult peatumine kergliiklusteedel ning seda ka kauba laadimise jaoks. Assotsiatsioon on seejuures nördinud, et eelnõu arutamise juurde pole kutsutud kaupmehi ja kaubavedajaid, keda muudatus kõige rohkem mõjutab. “Lisaks on taas võetud ette ühe kitsa probleemi lahendamine ja ei vaadata suurt pilti – kliimaministeerium teeb otsuseid, mis pigem toovad kliimale kahju, panevad ettevõtjad raskesse seisu ja tõstavad hindu kõikide tarbijate jaoks,” nendib ELEA.
Uudis 2. Eesti Toiduainetööstuse Liit ei pea võimalikuks toetada praegusel kujul kavandatavat keskkonnatasude tõstmist, kuna leiab, et tasude tõstmine ei näi olevat seotud keskkonnaeesmärkidega ning vajab täiendavat mõjuanalüüsi.
Kommenteerides riigilõivuseaduses ja metsaseaduses plaanitavaid muudatusi, märkis liidu juhataja Sirje Potisepp, et toidutööstusi enim puudutavad keskkonnaload, nagu vee erikasutusluba ning saasteainete ja saasteainete viimine paiksest saasteallikast välisõhku kallinevad eelnõu järgi ligilähedaselt neli korda senise 520 euro tasemelt 1990 euroni. Kompleksloa hinnastamine muutub senisest keerulisemaks, kuid ka see suureneb senise 1240 euro tasemelt neli kuni viis korda.
Uudis 3. Viru Keemia Grupp (VKG) tegi oma tagasisides kliimatasude tõstmise eelnõule ettepaneku, et raadamistasu asemel võiks kaaluda põhimõtet, mille järgi raadajal lasub kohustus metsastada samaväärses mahus muul otstarbel kasutuses olev maa.
“Toonitame, et lihtsalt tasu kehtestamisega ja seda sihtotstarbeliselt metsamaa taastamiseks mitte kasutamisega ignoreeritakse LULUCF [maakasutuse ja metsanduse sektori – toim.] eesmärkide saavutamise võimekust,” kirjutas VKG biotoodete arendusjuht Lauri Raid kirjas kliimaministeeriumile. Raidi sõnul on rahandusministeerium valmistamas seadusemuudatust raadamistasu otse riigieelarvesse suunamiseks, millega eiratakse tema hinnangul kliimaministeeriumi eelnõus märgitud vajadust antud tasu suunata metsamaa osakaalu taastamiseks.
Uudis 4. Eesti Erametsaliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ühispöördumises rahandusministeeriumile rõhutavad erialaliidud, et seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine.
Ühtlasi toodi ühisvastuses välja, et planeeritava riigilõivuseaduse muudatuste mõju tööstus- ja põllumajandussektorile on tohutu, kuna eelnõus muudetakse oluliselt erinevate keskkonnakaitse alaste lubade taotlemisel ja muutmisel võetavaid riigilõivu määrasid.
Neljapäeval saatsid neli erialaliitu rahandusministeeriumile vastuse riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse kohta, kuna planeeritavad muutused halvendavad oluliselt metsaomanike, tootmis- ja tööstusettevõtete ning põllumajandusettevõtete olukorda. (BNS)
Kogu ühiskond näeb, kuidas valetajate valitsus riiki põhja laseb – ja kahjuks on lihtsast vastuseisust juba vähe, survet rahvavaenulikule valitsusele peab suurendama.