28.10.2021
Jüri Ratas ja Kaja Kallas
Reformierakonna ja Keskerakonna vaated koroonapiirangute kehtestamisele on olnud risti vastupidised. Reformierakond tahab sõnakuulmatule rahvale anda piitsa, keskerakondlased ja Tanel Kiik tegid ettepanekuid veenda riskirühmas olevaid vanemaealisi inimesi prääniku ehk rahalise toetuse abil vaktsineerima. Kuidas on kukkunud lahendus välja nii, et rahva veenmiseks präänikut ei jaotatagi, vaid jagatakse ainult reformierakondlikke piitsahoope?
Praegune koroonakriis tähendab seda, et meil on haiglate ülekoormus. See ongi kriisi tuum ja selle lahendamiseks peaks olema suunatud kogu valitsuse aur, jõud ja tähelepanu. Valitsuse ülesanne on teha kõik selleks, et vanemaealised ei satuks haiglasse ja et haiglates oleks piisavalt medõdesid, kes ei oleks nõrkemise äärel ja loobumismõtetega. Neid kõiki on vaja veenda ja motiveerida edasi pingutama, ka rahaliste vahenditega. Ometi on valitsuse viimased kõige olulisemad otsused seotud vaktsineerimata laste õiguste piiramisega. Siit tekib küsimus, kuidas peaks laste karistamine veenma medõdesid tööle edasi jääma või vanemaealisi inimesi end vaktsineerima.
Nii koroonaviiruse läbipõdemine kui ka vaktsineerimine aitavad tekitada antikehi, mis pakuvad inimesele sama viiruse eest kaitset. Ometi saab vaktsineeritud inimene valitsuse loodud koroonapassiga vabalt ringi liikuda 12 kuud, haiguse enesele teadaolevalt läbipõdenud inimene kuus kuud, kuid enese teadmata haiguse läbi põdenud inimene, kel samuti antikehad olemas, ei tohi üldse kusagil käia. Samas väidavad arstid ja teadlased, nagu näiteks Arkadi Popov, et haiguse läbipõdenud inimene on paremini kaitstud kui vaktsineeritud inimene.
Huvitav, mille alusel arvab valitsus, et vaktsiinidest pärinevad antikehad on paremad kui läbipõdemisel saadud looduslikud antikehad.