Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Väljamarsid ja ürituste boikoteerimine: isegi “Rahva teenrid” mõistsid hukka reformierakondlaste lapsikused

-
15.09.2019
Taavi Rõivas oli üks neist, kes Riigikogu esimehe kõne ajal saalist lahkus.
© Scanpix.

Ajakirjanikud Urmet Kook, Neeme Korv ja Taavi Eilat ütlesid eilses  Vikerraadio saates “Rahva teenrid”, et Eesti poliitika sisu on järjest enam tseremoniaalsed väljamarsid, üritustele mitte kohale tulemised ja solvumised.

Kui riigikogu spiiker Henn Põlluaas parlamendi uue istungjärgu esimesel päeval oma kõnet pidas, lahkusid saalist protesti märgiks mõned Reformierakonna saadikud – Yoko Alender, Liina Kersna, Heidy Purga, Marko Mihkelson, Taavi Rõivas ja Heiki Kranich.

“Furoori tekitas Henn Põlluaasa kõne, kus ta sarjad opositsiooni, ajakirjandust, aga tuleb ka tõele au andes tunnistada, et kutsus ka koalitsiooni ja EKRE enda poliitikaid suuremale vaoshoitusele, et mitte ise olla selleks, kes käivitab mingi plahvatusohtliku debati või tulised sõnavalingud üksteise pihta,” rääkis Urmet Kook.

“Mulle tundub, et selline tseremoniaalne lahkumine või mitte kohale tulek hakkab Eesti poliitikas juba peavooluks saama. Meenutame kasvõi 19. augusti, kui peaminister kutsus endised peaministrid enda juurde Stenbocki majja, siis sel aastal jätsid sinna minemata Reformierakonna endised peaministrid. Ja pärast nad tunnistasidki, et jätsidki poliitilistel põhjustel põhimõtteliselt minemata,” rääkis Kook.

“Kas Eesti poliitika sisu on muutunud selliseks, et sisu üle enam vaielda ei ole, kuigi riigieelarve või keelepoliitika kontekstis võiks ju olla. Selliseid tseremoniaalseid akte erinevatel tasanditel hakkab olema üha enam. Tähtis pole enam poliitika sisu, vaid väljamarsid, mitte tulemised,” lausus Kook.

Taavi Eilat tõi välja, et võib-olla Henn Põlluaas just seda silmas pidaski oma kõnes, kutsudes üles sellistest tseremoniaalsetest ülesastumistest loobuma ja tegema rohkem koostööd.

Kook nimetas sellist käitumist lapsikuks. “Sellist solvumiskultuuri on liiga palju, võiks sellest üle saada ja püüda sisuliselt vaielda, argumenteerida ja debateerida,” märkis Kook.

Neeme Korv lisas, et lapsikuks muutuvad sellised poliitikute tseremoniaalsed aktid siis, kui seda esineb liiga palju ja neil ei ole enam eraldiseisvat tähendust. “Niisuguseid asju saab teha siis, kui neil on mõju,” ütles Korv.

Kook lisas, et mõju tekib siis, kui selliseid asju teha kord kümne aasta jooksul, mitte kümme korda aasta jooksul.

Taavi Eilat leidis, et sama on ka mingite ühiskondlike protsesside mõjutamiseks mõeldud allkirjade kogumisega. “Kui see toimub pidevalt, siis selle mõju on palju väiksem,” sõnas Eilat.

UU