13.03.2018
Mart Helme
Teisipäeval Riigikogus hääletusele läinud EKRE hümniseaduse eelnõu tõi saali palju mõttetuid ja tülinorivaid sõnavõtte ning Mart Helme vaoshoitud selgitused, kuid lõpuks läks kõik nii, nagu rahvuskonservatiivid juba aegsasti olid hoiatanud — parlamendi enamus näitas oma hoolimatust rahvussümbolite kaitsmisel ja 51 poolthäälega 8 vastu hääletati maha eelnõu võtmine esimesele lugemisele.
Mart Helme toonitas korduvalt, et erinevalt vapist ja lipust puudub hümnil seadusega tagatud kaitse, kuid see ei takistanud kõigi teiste parlamendierakondade raskekahurväel välja toomast kõige jaburamaid vastuväiteid alates ratastooliinimeste väidetavast diskrimineerimisest ja lõpetades väidetega, et hümn olevat nagunii kõigil südame päikesepoolses toas juba olemas.
Mart Helme põhjendas hümniseaduse vajadust sellega, et Eesti rahval peab olema oma rahvuskodu ja selleks on meil Eesti rahvusriik oma sümbolitega. “Palun ärge tallake neid jalge alla! Ma ütleksin nii: kõik, kes täna hääletavad selle eelnõu vastu, näitavad, et nad on rahvusriikluse lammutamise poolt. See on väga lihtne veelahe,” ütles ta.
Eelnõu eestseisja tõi näidetena hümni ohustatusest esile selle esitamisest loobumise aastavahetusel, sõnade sooneutraalseks vorpimise katseid ja üldise tausta läbi rahvusluse hävitamise soovi kogu globalistliku maailma mastaabis. “See on seesama terroristlik tükikaupa närimise taktika – närime ära hümni, siis närime ära lipu, siis närime ära eesti keele, siis närime veel midagi ära. Ja niimoodi me närime, pikkamööda,” kirjeldas Helme.
Vahepeal pidid sekkuma EKRE saadikud Martin Helme, Henn Põlluaas ja Jaak Madison, kes juhtisid tähelepanu absurdsuste kasutamisele vastuväidetena. “Mina loen seda eelnõu, see on lühike eelnõu, ka kõige lihtsamale Riigikogu liikmele arusaadav, ja ei loe välja, kus on sund. Ma loen sealt, et hümni on kõigil õigus kasutada, kui nad teevad seda lugupidavalt, ja seal on kirjas, et riiklikel tseremooniatel on kohustus seda kasutada,” rõhutas Martin Helme.
“Te teate väga hästi, et pärast esimest lugemist on võimalik seaduseelnõule teha parandus- ja täiendusettepanekuid. Kui teil on probleeme, kui mõni paragrahv selles lühikeses eelnõus teid ei rahulda ja kui te tahate täiendada – palun! Selleks on parlamentaarne protseduur. Selleks ei ole vaja otsida mingisuguseid kiuslikke ettekäändeid, et eelnõu ja selle kaitsjat mõnitada,” lisas Mart Helme.
Ta täpsustas, et kisa ja hüsteeria puhkesid siis, kui valitsus otsustas EKRE eelnõu toetada. “Valitsuses leiti ilmselt täiesti pragmaatiliselt, et tõepoolest, seaduses ei ole fikseeritud, et Paciuse-Jannseni laul on Eesti Vabariigi hümn ametlikult. Me toetame, loomulikult teeme ära! Seejärel alles puhkes see hüsteeria, kus hakati välja otsima kõikvõimalikke rumalaid ettekäändeid,” meenutas Helme. “Ja kui keegi nüüd räägib, kuidas hümn elab meil südames ja kuidas eesti rahvas armastab ja austab oma hümni, siis eesti rahvas armastab ja austab tõesti oma hümni – selles ei ole mingit kahtlust –, aga Eesti rahvusliku eliidi hulgas on kahetsusväärselt palju neid, kes on selle ilkumise ja mõnitamisega kaasa läinud. See näitab veel kord seda, et seda seadust on vaja.”
Oma fraktsiooni nimel peetud lõpukõnes võttis Martin Helme ette kõik parlamendierakonnad eraldi. “Kuigi sotsiaaldemokraadid kinnitavad, taovad vastu rinda ja aeg-ajalt räägivad, kuidas nad on hirmus eestimeelsed, on nende teod ja nende sõnad, sel ajal, kui nad unustavad ära, et nad peavad rääkima oma eestimeelsusest, eestlust põlastavad ja lammutavad, Eesti rahvusriiki ründavad, Eesti rahvuslikku sümboolikat õõnestavad või äraspidi pööravad,” rääkis ta sotsidest.
Keskerakondlaste puhul rääkis Martin Helme nende valijatest, kes võtavad uut aastat vastu tund aega enne Eesti aega, Moskva aja ja sealse hümni järgi. “Siis on veel kolmas sort poliitilisi jõude siin parlamendis, kelle me võiksime kokku võtta terminiga “libarahvuslased ja ersatsrahvuslased”. Need on Reformierakond, Vabaerakond ja IRL, kelle suurem osa valijaist tahab sarnaselt Keskerakonnaga olla rahvuslikult meelestatud, aga nad ise ei hooli sellest suurt edasi- ega tagasipidi. Nad lihtsalt teavad, et nad peavad oma valijatele meeldima.”
Martin Helme toonitas, et Eesti poliitikas on olemas Konservatiivne Rahvaerakond, kelle puhul ei ole mingit kahtlust selles, et nad on rahvuslikult meelestatud ja seda siiralt. “Ja mis väga oluline – erinevalt teist oleme me nõus võitlema,” lausus ta. Mart Helme aga teatas kindlalt, et pärast valimisi, kui EKRE on rahvalt mandaadi saanud, võetakse hümniseadus igal juhul vastu.