Vasakpoolne Jüri Ratase valitsus tõttas tõmbama vahet riigi ja Alfons Rebase mälestamise vahele

Eesti,
- Updated
©Kristjan Teedema/Postimees
Jüri Ratase mõtted on lukustatud välismaiste “terminaalide” teenimisse, mitte rahvusriigi kaitsmisesse.

Jüri Ratase vasakpoolne valitsus distantseerib ennast Teises maailmasõjas sakslaste poolel võidelnud meeste mälestamisest, samas kui Kaitseväe kaplanid viisid 9. mail pärjad Pronkssõduri jalamile.

Mustlas pandi reedel Posti tänava majale mälestustahvel Teises maailmasõjas sakslaste poolel võidelnud Alfons Rebasele, valitsuse kommunikatsioonibüroo aga märkis kohe, et tegu on eraalgatusega ning riik ei ole sellega seotud, vahendab BNS.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

“Alfons Rebase mälestustahvel paigaldati Mustlas eramaja külge Eesti Sõjameeste Sakala Ühingu initsiatiivil. Tegemist on erainitsiatiiviga, millesse riik ei ole kaasatud,” teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. “Alfons Rebasele on ka varasemalt paigaldatud mälestusplaat Viljandisse. Eesti sõdurid pidid II maailmasõjas sõdima erinevates vormides ning nende sõdurite mälestust tuleb hoida väärikalt. Mil viisil neid otsustatakse mälestada, on igaühe hea maitse ja tunnetuse küsimus,” seisab valitsuse kommunikatsioonibüroo vastuses.

Selle taustal tundub mõnitamisena Jüri Ratase poolt laupäeval Kaitseväe kalmistul öeldu: “Ei saa iial unustada neid naisi ja mehi, kes astusid oma kodumaad kaitstes vastu kordades suuremale vaenlasele.”

2002. aastal avati Pärnus Teises maailmasõjas Eesti vabaduse eest võideldes hukkunute mälestusmärk, kuid võeti maha pärast seda, kui oli püsti seisnud üheksa päeva ning toonane peaminister Siim Kallas oli selle avamist nimetanud äärmiselt kahetsusväärseks. Ja see mees on praegu Viimsi vallavanem ning tema erakond reklaamib ennast rahvuslastena!

2004. aasta augustis pandi sammas püsti Lihulas. 2. septembril andis valitsus regionaalministrile ja siseministrile korralduse võtta mälestussammas maha, sest see olevat Lihula kalmistul riigi maale omaniku loata püstitatud ebaseaduslik rajatis, mis kahjustavat Eesti mainet vaatamata selle algatajate eesmärkidele. Samba mahavõtmine sama päeva õhtul lõppes kokkupõrkega elanike ja politsei vahel.

Toonane peaminister Juhan Parts tunnistas, et valitsus lasi Lihula mälestusmärgi kõrvaldada välispoliitilistel põhjustel. See samm kirjeldab hästi IRL-i suhtumist Eesti omariiklusesse. Väidetavalt oli Parts tollal paanikas, kui selgus, et rahvas lõi algselt politsei põgenema.

Peab veel kord tõdema, et Eesti taasiseseisvusaegsete valitsuste suhtumine Eesti eest võidelnud meestesse on alati sõltunud Brüsseli näpunäidetest ja poliitkorrektsusest.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused