Vastupanuvõitluse päev meenutab aegu, mil okupante rünnati relvade või protestimeelsuse näitamisega

Eesti,
- Updated
©Uued Uudised
Eesti rahvusvärvides lipp on ka rasketel aegadel innustanud vastupanule.

Eestis tähistatakse teisipäeval vastupanuvõitluse päevaga ligi pool sajandit kestnud võitlust Eesti iseseisvuse taastamise nimel.

22. septembril 1944 algas Eesti vastupanu punasele okupatsioonivõimule ning võitlus vaba ja demokraatliku Eesti eest. Eesti ei alistunud kunagi ja vastupanu erinevates vormides kestis Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Saksa okupatsiooni lõppemisel 1944. aasta sügisel taastati põhiseaduslik Eesti Vabariik. Selleks moodustati 18. septembril Eesti Vabariigi põhiseaduslik valitsus Otto Tiefiga eesotsas. Vabariigi Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas sõjas neutraalseks. Eesti suveräänsusest Punaarmee aga ei hoolinud ning Eesti okupeeriti taas. 22. septembril 1944 asendati vägivaldselt sinimustvalge Eesti lipp Pika Hermanni tornis punalipuga.

Põhiseaduslik Eesti riigivõim otsustas lootusetus olukorras võidelda vaba Eesti eest eksiilis. Selleks lahkus presidendi kohusetäitja prof Uluots Rootsi ning temale pidid järgnema Vabariigi Valitsuse liikmed.

Kodu-Eestis alustasid vastupanuvõitlust okupatsioonivägedele kümned tuhanded inimesed – koolinoored, metsavennad, soomepoisid jne. Võideldi relvadega metsades ja see vastupanu oli nii võimas, et vaid küüditamine, mis võttis suuresti metsavendadelt tagala, lubas okupantidel relvavõitluse maha suruda.

Vastupanu jätkus nii avalikult, näiteks teatud petitsioonidega Eesti Vabariigi jätkuvat järjepidevust kinnitades, kui ka varjatult, sealhulgas sinimustvalgete lippude heiskamisega teatud tähtpäevadel.

Võitlus vaba ja demokraatliku Eesti eest toimus vabas maailmas põhiseadusliku eksiilvalitsuse ja Eesti välisesinduste eestvedamisel. Erinevates vastupanu vormides kestis see võitlus okupatsiooni lõpuni 1991. aastal.

Eestil on ühtekokku olnud 18 riigipead või riigipea kohusetäitjat, neist viis paguluses. Riigikogu kinnitas 22. septembri vastupanuvõitluse päevaks 2007. aastal.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused