Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Vastupanuvõitluse päev meenutab aegu, mil okupante rünnati relvade või protestimeelsuse näitamisega

-
22.09.2020
Paljusid iseseisvuse eest võidelnuid ei teata ega tunnustata, esiplaanil on vaid tuntud nimed. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

Eestis tähistatakse teisipäeval vastupanuvõitluse päevaga ligi pool sajandit kestnud võitlust Eesti iseseisvuse taastamise nimel.

22. septembril 1944 algas Eesti vastupanu punasele okupatsioonivõimule ning võitlus vaba ja demokraatliku Eesti eest. Eesti ei alistunud kunagi ja vastupanu erinevates vormides kestis Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal.

Saksa okupatsiooni lõppemisel 1944. aasta sügisel taastati põhiseaduslik Eesti Vabariik. Selleks moodustati 18. septembril Eesti Vabariigi põhiseaduslik valitsus Otto Tiefiga eesotsas. Vabariigi Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas sõjas neutraalseks. Eesti suveräänsusest Punaarmee aga ei hoolinud ning Eesti okupeeriti taas. 22. septembril 1944 asendati vägivaldselt sinimustvalge Eesti lipp Pika Hermanni tornis punalipuga.

Põhiseaduslik Eesti riigivõim otsustas lootusetus olukorras võidelda vaba Eesti eest eksiilis. Selleks lahkus presidendi kohusetäitja prof Uluots Rootsi ning temale pidid järgnema Vabariigi Valitsuse liikmed.

Kodu-Eestis alustasid vastupanuvõitlust okupatsioonivägedele kümned tuhanded inimesed – koolinoored, metsavennad, soomepoisid jne. Võideldi relvadega metsades ja see vastupanu oli nii võimas, et vaid küüditamine, mis võttis suuresti metsavendadelt tagala, lubas okupantidel relvavõitluse maha suruda.

Vastupanu jätkus nii avalikult, näiteks teatud petitsioonidega Eesti Vabariigi jätkuvat järjepidevust kinnitades, kui ka varjatult, sealhulgas sinimustvalgete lippude heiskamisega teatud tähtpäevadel.

Võitlus vaba ja demokraatliku Eesti eest toimus vabas maailmas põhiseadusliku eksiilvalitsuse ja Eesti välisesinduste eestvedamisel. Erinevates vastupanu vormides kestis see võitlus okupatsiooni lõpuni 1991. aastal.

Eestil on ühtekokku olnud 18 riigipead või riigipea kohusetäitjat, neist viis paguluses. Riigikogu kinnitas 22. septembri vastupanuvõitluse päevaks 2007. aastal.