17.07.2019
VEB Fondi tegelikud kasusaajad Eesti kaitsepolitsei käsutuses olevatest materjalidest ei avaldu.
Kuigi meedias ilmunud uudistes on jäetud mulje justkui ei soovi siseminister Mart Helme VEB fondi salastatud dokumente avalikustada, sest üksnes avalik huvi pole selleks piisav põhjus, on tegelikkus hoopis teine.
Mart Helme rõhutas Uutele Uudistele, et ta on nende materjalidega tutvunud ning seal nähtu osutab selgelt sellele, et kõik niidid viivad Venemaale ja sealt kogu tõde või isegi osa sellest kätte saada on võimatu.
„VEB fondiga seotud vettpidavaid tõendeid pole võimalik Venemaalt kätte saada,“ ütles Helme, lisades, et tema tahe need dokumendid avalikustada on täiesti olema, aga ta saab ka aru kapost, kes hoiatas, et sel juhul hakkavad sealt riigi vastu tulema kahjunõuded.
Mart Helme rääkis, et need dokumendid pole salastatud aastateks selleks, et mitte teada saada, kes on reaalne kasusaaja, vaid selleks, et seal on kümneid ja kümneid avalikkusele tuntud inimesi, kelle puhul tekiks küsimusi ja kelle nimega hakatakse asjatult spekuleerima, kuigi nad pole seal reaalselt kasusaajad. Sellel järgneks nõiajaht, kohtuprotsessid avalikustajate vastu jms.
„Seal ei ole üksikute inimestega pistmist, seal jooksevad kümned ja kümned nimed läbi, me tõmbaksime need inimesed spekulatsioonidesse samal ajal neid vastuseid ikka kätte saamata, mis avalikkust tegelikult huvitab,“ rääkis Helme, lisades, et materjalides on nimede hulgas poliitikuid, ettevõtjaid, advokaate, ajakirjanikke, tavakodanikke, aga süüdlased on mujal.
„Arvestades, et tegemist on avaliku huvi seisukohalt olulise küsimusega, siis siseministrina toetan julgeolekuasutuste valduses olevate vastavate VEB Fondi puudutavate dokumentide avalikustamist,“ kirjutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhist siseminister Riigikogu õiguskomisjoni esimehele Jaanus Karilaiule. „Antud küsimuse puhul on aga oluline mõista, et üksnes avalik huvi teabe avalikustamiseks ei ole piisav. Dokumentide avalikustamisel tuleb arvestada nendes sisalduvate ametnike ja ütlusi andnud isikute ehk allikate õiguspärast huvi enda isikut mitte avalikustada.“
Helme viitas kirjas, et riigisaladuse salastatuse võib kaitsepolitseiameti peadirektor kustutada enne salastamistähtaja möödumist üksnes ulatuses, mis ei sea ohtu teabes nimetatud või teabe kogumisel osalenud isikute julgeolekut.
Mart Helme lisas, et kui õiguskomisjon leiab võimaluse, kuidas avada need dokumendid viisil, et need inimesed kahjustada ei saa (näiteks katta nimed mustaga), siis tema toetab materjalide avaldamist igal juhul, see võtaks maha spekulatsioonid, nagu varjatakse mingit kriminaalset tegevust.
„Kui saame kapoga kokkuleppele, et nimed, kaasaarvatud uurijate nimed kinni katta, siis see võiks olla mingi lahendus, siis saavad kõik lugeda, kuidas see protsess käis, kuid tegelikud asjaolud ja süüdlased jäid Venemaa kontrolli alla ja neid kätte saada on võimatu,“ lausus Helme.