20.03.2018
Köögivili
Vaidlustamata vähimalgi määral inimeste õigust süüa taimtoitu, tuleb nentida, et inimese söögiharjumused ei kuulu mingil juhul inimõiguste alla. Kui taimtoitlusest veendumus teha, siis on sel ka oht ideoloogiaks saada — seega siis ideoloogiline toitumine?
Kui keegi väidab, et taimtoitlus on inimõigus, siis kus on kirja pandud see, et lihatoitlus seda pole? Kas moslemi tava süüa halal-toitu on samuti inimõigus? Kust tõmmata piir?
Veganite selts teatas esmaspäeval, et Euroopa inimõiguste kohus loeb veganluse veendumuseks, mille järgijatele laieneb sarnaselt teiste veendumustega kaitse diskrimineerimise eest. Seega on välja ilmunud järjekordne vähemus, kes eeldatavasti hakkab solvuma, ahistamiste üle kaebama ja kellegi ristilöömist nõudma. Veganluse kuulutamine veendumuseks on kaval nipp — aga järsku ilmub välja keegi, kes kuulutab ka ninanokkimise veendumuseks? Võiks olla nali, aga praegusi arenguid arvestades täiesti reaalne!
ERR teatab, et Eesti Vegan Seltsi õigusnõustaja ametisse asus endise võrdõigusvolinik, jurist Mari-Liis Sepper ning selts lubab pakkuda õigusabi ka taimetoitlastest lastevanematele. Maruvõrdõiguslase Sepperi asumine sellesse ametisse lubab eeldada, et nüüd hakkavad kohtuveskid jahvatama veganite hagidest puhast taimejahu.
“Ka Eesti seadused sisaldavad sätteid, mis peavad veganitele tagama vabaduse ja võimaluse elada oma veendumuste kohaselt. Praktikas tuleb veganluse uudsuse tõttu ette erinevaid olukordi, kus veganid võivad tunda, et nende õigusi on riivatud,” seisab seltsi pressiteates. Siit aga tekib ilmselge vastuküsimus — mis saab lihasööjast, kui mingil üritusel pakutakse ainult taimtoitu, millest temale ei piisa? Kas temal on õigus protesteerida? Kui ei, siis on juba tegu diskrimineerimisega.
Selts soovitab enda poole pöörduda, kui on tekkinud kahtlustus, et inimest või tema lähedasi on veganluse tõttu diskrimineeritud. “Näiteks tööandja halvustab pidevalt sinu veendumusi või kohtleb sind veganlusega seoses ebasoodsamalt; sulle või sinu lähedastele ei võimaldata veganvalikuid (näiteks keeldub haigla või kool pakkumast sulle vegantoitu) ning sa ei tea, kuhu peaksid pöörduma; sul on juriidiline küsimus, mis puudutab sinu kui veganist lapsevanema õigusi,” loetles selts. Pange kirja, kaevake, nõudke õigust…
Päris huvitav oleks teada, kuidas suudavad koolid ja haiglad tagada eraldi toitu veganitele, tavasööjatele, dieedipidajatele, nüüd juba ka moslemitele, veiseliha mittesöövatele hindudele ja nii edasi? Mis saab väikestest söögikohtadest, mis ei suuda puhtalt majanduslikult vegantoitu eraldi valmistada?
Maailma praktika näitab, et iga vähemus, kes on juba asunud oma “erilisi” õigusi seaduse teel maksma panema, ei halasta ristisõjas mitte kellelegi. Veganite selts on igastahes oma poolehoidjaid juba barrikaadidele kutsunud.
Ei maksaks unustada ka seda, et meditsiiniringkondades pole siiani täit veendumust selles, kas puhas taimetoitlus ikkagi on päris õige näiteks beebide puhul — on ka spetsialiste, kes seda vaidlustavad, arvates, et lapsed vajavad ka loomseid valke, taimtoit jääb neile liiga ühekülgseks ja seega on selline toitumisviis areneva lapse jaoks ohtlik. Seni kuni teadusmaailm pole taimtoitlust sajaprotsendiliselt kahjutuks tunnistanud, ei tohiks veganlust pildil esile tõsta. Seega — ettevaatust, veganid?