17.12.2019
kassari
Reisi-kaubalaeva „Kassari“ uputamine 80 aastat tagasi – 10. detsembril 1939 – oli teadaolevalt esimene laev mis läks põhja Soome lahes pärast Talvesõja algust.
Nõukogude Liidu allveelaev Щ-323 ründas ja uputas neutraalse riigi, Eesti, laeva. Kuna tulistamine algas „Kassari“ päästepaatide suunas, oli ilmselge, et Vene allveelaeva kapteni siht oli hävitada nii laev kui ka selle meeskond, seejuures teades, et tegemist on Eesti laevaga. NL salgas seda ränka sõjakuritegu, väites et Saksa laev uputas „Kassari“. Kuid vene allveelaeva kapten sai siiski „Punase Tähe“ teenetemärgi „Kassari“ hävitamise eest, ning paar aastat hiljem tunnistasid mitmed vene sõjavangid samuti NL-i osalust selle reisilaeva uputamises.
Mitukümmend aastat hiljem esitas Nõukogude Liit veidi erinevaid muinasjutte selle kohta, et Vene allveelaev hävitas „Kassari“, sest see ei täitnud käske ja üritas põgeneda.
„Kassari“ oli väike laev, mille tippkiirus oli 11 sõlme ja see poleks saanud põgeneda selgelt kiiremast sõjalaevast, mis oli vähem kui kümme meetrit eemal.
„Kassari“ oli ehitatud Turus 1888. aastal, pikkus napilt 40 meetrit. Esimese maailmasõja ajal kasutas Vene laevastik seda laeva minitraalerite meeskondade majutamiseks ja Laev kandis nime „Komet“. 1938. aastal ostis G. Sergo kompanii laeva Soome omanikult ja ristis selle „Kassariks“.
1939. aasta 7. detsembril alustas „Kassari“ teekonda Rootsist Sundsvalli sadamast teekonda Tallinna. Meeskond koosnes 9 mehest ja ühest naisest. Pardal oli kaup, kuid mitte reisijaid. 10. detsembri varahommikuks oli laev Ristna tuletornist umbes 28,5 miili põhja pool, see tähendab, et tavapärasel laevateel. Oli umbes neli kraadi külma, taevas oli selge ja puhus kirdetuul. Kapteniks oli Alfred Sergo, Laeval põlesid navigatsioonituled ja ahtri lühikeses lipuvardas oli Eesti lipp.
Peale selle, et Nõukogude Liit ründas Soomet, hakkasid „tundmatud“ allveelaevad ründama neutraalse lipu all sõitvaid laevu. „Kassari“ oli üks esimestest nendest. Veidi aega pärast „Kassari“ uputamist ründas sama Vene allveelaev ka üht Saksamaa aurikut ja Saksa laeva. Kapten seletas hiljem, et venelased ei taibanud ei saksa ega inglise keelt.
10. detsembril, kui oli veel pime, nägi „Kassari“ meeskond valgussignaali, mis käskis laeval peatuda. Kell oli siis 3.50, meri oli rahulik ja nähtavaus hea, külma oli miinus neli kraadi. Laeva kapten Alfred Sergo, värskelt unest äratatud, käskis laeval jääda paigale ja andis kolm vilesignaali, mis tähendas et see käsk oli täidetud. Meeskond nägi väga selgelt, kuidas allveelaev tiirutas „Kassari“ ümber ja mehed hõikasid oma laeva nime, „Tallinn“ ja „Estonia“. Allveelaev tiirutas vaid 5-6 meetri kaugusel ning sealt sai laeva ahtris olevat laeva nime selgelt lugeda. Hiljem on vene allveelaeva kapten seletanud, et kuna laeva nimi oli kirjutatud „saksa tähtedega“ oletas, et „Kassari“ on Soome laev. Kuid „Kassari“ meeskond kuulis allveelaeva meeskonnalt vene keelt ja sõna „Estonia“, mis tähendas, et venelased teadsid selgelt et oli juttu Eesti laevast.
Allveelaeva Щ-323 komandör, vanemleitnant Fjodor I. Ivantsov, tahtis torpeedodega kokku hoida ja uputada laev kahuritulega. Allveelaeval oli kaks 45 mm kahurit ja kaks kuulipildujat. Õnneks oli ühe kahurilukk külmunud ja vaid üks kahur töötas.
„Kassari“ meeskonnale üllatuseks avas allveelaev tule nii kuulipildujast kui kahurist. „Kassari“ võis võtta kaasa 52 reisijat ja selle tõttu oli kummalgi pool korsten suured valged päästepaadid. Allveelaeva kahuri esimesed granaadid tabasid päästepaate. Juba see näitab, et Vene allveelaeval olevate ründajate siht oli kõik tappa. Kassari ahtris oli aga kolmas väiksem päästepaat, mis oli tumepruuni puiduvärvi ega paistnud öösel ja kergelt lainelisel merel küllalt selgelt.
Kui granaadid tabasid laeva külge, käskis kapten lasta alla päästepaadi ahtrist ja evakueerida meeskond. Kapten katsus veel päästa laeva logiraamatu ja dokumendid, kuid granaadikillud hävitasid komandörisilla ja ta sai käest haavata, mistõttu ta plaanist loobus ning pages päästepaati. Meeskond oli kogunenud päästepaati, välja arvatud laeva esimene mehaanik Randmann, kes sai surma. Kaks meeskonnaliiget olid aga tõmmanud veel teise Eesti rahvuslipu laeva kõrgemasse masti enne kui lahkuti „Kassarilt“. Allveelaevalt tulistati päästepaadi suunas, kus veel kaks meest said haavata.
Õnneks läks allveelaeva projektor katki ja pimeduses õnnestus meeskonnal sõuda eemale.
Hilisem Vene allikas on kirjutanud et allveelaevalt tulistati umbes 160 granaati. Tagumine kahur ei töötanud kuna relvalukk oli külmunud. See kahuririke ja projektori kustumine päästis tõenäoliselt eesti meremeeste elu.
Allveelaevalt oli siiski nähtud seda väikest päästepaati , kuhu tulistati huupi.
Allveelaeva kuulipilduja oli vigastanud päästepaati, mistõttu hakkas see lekkima, vigastada said ka tüürimees Hans Sergo ja kütja Georg Torgi.
Peale haavade sidumist pandi Sergo, Tork ja üks naiskokk paadipõhja lebama.
Kuus töövõimelised meremeest jagasid töö, nii, et neli sõudsid, üks tõstis vett päästepaadist ning kuues puhkas vahetustega.
Kapten seletas hiljem, et pimedas võeti suund huupi, lootes jõuda Hiiumaale, kui päike tõusis, oli juba lihtsam õiget suunda leida.
Kui väike päästepaat oli umbes 200 meetrit uppuvast „Kassarist“ eemaldunud, peatasid mehed sõudmise ja laskudi paadipõhja ligi, sest allveelaevalt otsiti neid taskulampide abil. Umbes kell 04.30 allveelaev sukeldus.
Külmunud ja väsinud meremehed võitlesid ellujäämise nimel. Neil polnud ei toitu ega vett, mõnel puudusid jalanõud või osa riideid. Meeskond jagas hilbud omavahel nii, et kõik said enam-vähem midagi, millega keha soojendada. Pang ja täis kütusekanister olid päästepaadis ainsad asjad peale aerude. Pangest oli otsustav kasu, sest sellega sai vett paadist välja loopida.
Pärast paar tundi sõudmist läks olukord ärevaks, sest oli näha kahte väikest sõjalaeva, mis valgusheitjatega justkui otsisid midagi, ilmselgelt nende päästepaati. Pärast 14-ne tunni pikkust sõudmist saabus meeskond umbes kell kuus õhtul Hiiumaa randa. Paat veeti koos haavatutega randa metsatukka, kus tehti väike lõke kaasasolnud petrooleumi abil. Järgmine päev leiti nad ja viidi Tallinna.
Kapten Alfred Sergo kirjutas üksikasjaliku aruande, kuid vaikis teadlikult sellest, et oli tegu Nõukogude Liidu allveelaevaga. Kapten ja meeskond kartsid tõenäoselt põhjendatult, et sellest võib ainult halba tulla, kui nad sellest kõneleksid.
Pikka aega väitis Nõukogude võim oma ajalookäsitluses, et Saksamaa allveelaev uputas „Kassari“.
Rahvusvahelise õiguse kohaselt pani allveealaeva kapten Fjodor Ivantšov sõjakuriteo. Ometi sa ta Punas Tähe teenetemärgi. Sama märgi sai ka suurtükijuht. 1940. aastal lükkas Nõukogude Liit tagasi Eesti valitsuse avaldatud protesti .
„Kassari“ meeskonda kuulusid: laevakapten Alfred Sergo, tüürimees Hans Sergo, laevamehaanik Jakob Randmann, mehaanik Johannes Proos, vanemmadrus Johannes Rakki, nooremmadrus Albert Press, kütja Ewald Laanemäe, tekipoiss Arseni Liik, kokk Anette Wakker, kütja Georg Tork. Seejuurees laevamehaanik Jakob Randmann oli juba 71 aastat vana, kuid osales reisil selleks, et aidata ja õpetada laeva uut mehaanikut.
Eerik-Jaan Sergo