Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Tallinna programmi tõenäoliselt kõige julgem idee on maisemate probleemide lahendamise kõrval alustada keskkonnasõbraliku ja ohutu õhutrammi planeerimisega. Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni esimehe Mart Kallase sõnul teab iga tallinlane, kui suured on meie pealinnas probleemid nii ühistranspordi, autostumise kui ka kergliiklejate kasvava hulgaga.
„Kui maa peal ruumi napib, siis on kaks varianti: tuleb minna kas maa alla või õhku. Õhutramm, vana nimega köisraudtee, võib tunduda Eesti kontekstis ulmeline, kuid seda ainult esmapilgul,” ütleb Kallas.
„Köisraudtee on laialt kasutusel sellistes riikides nagu Itaalia, Austria, Saksamaa ja Šveits. Ilmselt tekib inimestel nüüd silme ette pilt gondliga mäest üles sõitvatest mäesuusatajatest. Tegelikult on gondleid arendatud, disainitud ja ehitatud just linnade tarbeks. Olemas on konditsioneeritud ja kõikumisvastaseid seadmeid, elumajadest möödumisel tumenevate akendega gondleid ja muid lahendusi. Õhutrammi saab integreerida linna ühistranspordiga, kusjuures tehnoloogia areneb pidevalt.”
Õhutramm on turvaline ja keskkonnasõbralik, ohutu ja peaaegu müravaba. Õhutramm võib liikuda ca. 20 km/h. Tõsi, selle kiirus ei ole võrreldav autoga, aga see-eest ei takista liikumist foorid, ülekäigurajad või liiklusummikud.
Kallas märgib, et õhutramm suudaks katta Tallinna olemasoleva trammiliini võrgustiku. „Aga kerge vaevaga on võimalik luua ka uusi liine, muuhulgas üle Tallinna ümbritsevate lahtede. Lisaks ilusale vaatele jääb õhutrammiga maa peal rohkem ruumi muudele objektidele,” ütleb Kallas.
„Ilmselt on lähima kümne aasta küsimus, mil kasutusele tulevad isesõitvad niinimetatud äpiautod, mis saaksid viia inimesi õhutrammi jaamast asumi keskusesse või lasteaeda. Loomulikult kuuluksid sellesse võrgustikku ka tõuke- ja jalgrattad.”
Kallase meelest võiks esimese trassi rajada pilootprojektina Lasnamäe kanalisse. „Sealsed 11 silda on võimalik õhutrammi tarbeks ümber ehitada. Laagna tee pikkus on 7,444 km ja õhutrammi trassi maksumus jääks hinnanguliselt 45 miljoni euro kanti. Samasse hinnaklassi jääb ka maapealne kiirtramm, samuti maksaks sama palju Peterburi tee rekonstrueerimine, mille tagautsitajaks ma Tallinna volikogus olen olnud. Kui võrrelda näiteks metroo rajamisega, siis metroo läheks maksma neli korda rohkem ja praeguse rahvaarvu juures ei oleks see nagunii tasuv.”
Kallas märgib, et õhutramm eeldab eelkõige poliitilist tahet mõelda bussi- ja trammiliinide arendamisest kaugemale.