Võimalik tuumarelva kasutamise otsus on Venemaal vaid ühe inimese, režiimi liidri Vladimir Putini käes, ütlesid ETV saate “UV faktor” külalised.
Ka erukolonelleitnant, riigikogu liige Leo Kunnas (EKRE) usub, et tuumarelva kasutamise otsus on Putini käes.
“On ju selge, et riigiduuma seda ei otsusta. Ma kardan, et tõenäoliselt pole praegu mingit protsessi. Kui Putin tõeliselt tahab seda teha, siis see otsus ka ellu viiakse. Mul isiklikult on küll see kartus tõesti olemas. Putinil on hoopis teine käsitlus moraalist, tapmisest, inimesest, kõigest sellest, mida meie kujutame sellisena. See on ohtlik. Siin ei ole mingit tsiviilkontrolli või mingit kõrvalist kontrolli selle üle,” rääkis ta ja nimetas Vene diktaatorit platnoiks.
Presidendi julgeolekunõunik Liis Mure ütles saates, et Venemaal on tuumarelva kasutamise protsessiga kindlasti mitu inimest seotud, kuid praegu pole kahtlustki, et otsus on Putini käes.
“Isegi kui need inimesed – Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu, Vene kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov, kellest on juttu olnud – mõtleksid teistmoodi, sooviks midagi muud, siis need inimesed on võimalik kõik välja vahetada. Täna nad ei oma ka suurte oluliste sõjaliste otsuste tegemises väga suurt mõjujõudu,” rääkis Mure.
“Päris poliitiline otsus on kindlasti ühe inimese käes. Sõjalisel tasandil järgneb sellele terve pikk käsuahel, aga need on inimesed, kes lihtsalt täidavad käsku, kui otsus on tehtud,” lisas ta.
Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse kaasprofessor Rene Värk selgitas, et selle üle, milline protseduur Venemaal tuumarelva kasutamiseks on, on omajagu vaieldud, kuid täpselt seda siiski ei tea.
“Kes käske annab, kellel on võimalus tuumarelva käivitada, kas seal on üks, mitu inimest ja kõik muu selline. Ega me seda ei tea. See on ju tüüpiliselt ka riigisaladus. Midagi me loeme välja Venemaa sõjalisest doktriinist ja see ongi see, millega on Venemaa loonud sobiva narratiivi anneksiooniga, öeldes, et nüüd meil tegelikult tekib võimalus kasutada tuumarelva juhul, kui on ohus Venemaa eksistents. Aga kuidas on protseduur? Võib-olla USA luure teab,” kommenteeris Värk.
Bioloogilise Füüsika Instituudi tuumafüüsik ja tuumatehnoloogia ekspert Marti Jeltsov selgitas saates, kuidas tehniliselt tuumarelva kasutamine toimub.
“Tehniliselt lõhkepead on istutatud juba rakettidele, siis laadida, sihtida ja tuld. Siis jääb neil loota, et tehnoloogia on hooldatud ja toimib. Ilmselt 100-protsendilise tõhususega nende ükski relv ei toimi, selles ma olen suhteliselt kindel. Tehniliselt see keerukam pole, need on tavalised raketid,” kirjeldas ta.
Juhul, kui Ukraina õhutõrje avastab välja tulistatud tuumalõhkepeaga raketi ja selle alla tulistab, siis Jeltsovi hinnangul tuumalõhkepea suure tõenäosusega ei plahvata.
“Minu teadmistel, hinnangul täna ma ütleks, et see oleks väga hea, kui õhutõrje ta alla laseks, sest kindlasti ta ei detoneeri tuumalõhkepead selles tõhususes nagu ta peaks plahvatama. Küsimus on pigem selles, kas õhutõrje üldse tuumalõhkepead kandva või mitte kandvale raketile pihta saab,” sõnas ta.
“Pihta saamine on võimalik ja ma arvan ka, et tõenäosus, et see tuumalaeng plahvataks, on üsna väike,” lisas Leo Kunnas.
Allikas: ERR