Rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles kommenteerides valitsuses kokkulepitud järgmise aasta riigi eelarvet, et EKRE suutis koalitsioonipartneritele peale suruda mitu olulist rahaeraldust, mis vastasel juhul oleks jäänud sellisel moel tulemata.
Ühe teemana nimetas ta kaitsekulutusi, mis vaatamata tekitatud meediamullile saab raha juurde ning mis kaitseministri Jüri Luige (Isamaa) vastutöö kiuste sai teatud summa rannakaitsele. Samuti võitles EKRE välja pensionitõusu, nimetada võib ka teadusrahastust, vesiniktehnoloogia arendamist transpordis, teede- ja piiriehituse jätkamist ning rahvuskultuuri rahastamist.
Martin Helme märkis, et meie eelarvepoliitika on meid kriisist suhteliselt hästi läbi toonud ja Eestil on läinud koroonakriisis paremini kui paljudel teistel riikidel.
Tema sõnul me reageerisime kiiresti ja puhverdasime mõjusalt esialgset lööki sissetulekutele ja töökohtadele, see takistas majanduse veelgi suuremat langust.
Riigieelarve kulutuste mahuks on 2021. aastal kavandatud ligi 13 miljardit eurot. Tulude maht on kokku üle 11 miljardi euro.
Seega mahukad leevendusmeetmed ja kriisi tõttu vähenev maksutulu viivad eelarve puudujääki, mis hakkab edaspidi mõnevõrra vähenema.
Eesti võlakoormus kasvab, kuid jääb 2021. aastal ikka Euroopa Liidu madalaimaks, nii, et võrdlused Kreekaga ei kannata üldse mingit kriitikat.