Keskkonnaminister Rene Kokk (EKRE), kes on seisnud vesiniktehnoloogia kasutuselevõtu eest, on rahul, et eelarves eraldati selleks 25 miljonit eurot. Ta avaldas lootust, et viie aasta pärast võivad meil juba liikuda vesinikküttel bussid ja rongid.
Uudse vesiniktehnoloogia kasutuselevõtt annab arengutõuke meie teadusmaailma, aga uuendab ka meie majandust ja on ühtlasi keskkonnasäästlik ning vaatab tulevikku.
Vesinik on universumis kõige sagedamini esinev element, teda leidub igal pool. Eelkõige muidugi vees. Vesinik pakub keskkonnaministeeriumile huvi, sest see on üks väga suure võimalusega ressurss. Kliima soojenemise ja kasvava energia nõudluse tõttu ollakse pilk pööratud just vesiniku poole.
Vesinikku on võimalik toota elektrolüüsil tavalisest veest – ehk meil on reaalne võimalus muuta vesi energiaks. Ja boonuseks on see, et energia tekib täiesti süsinikuvabalt.
Vesinikutehnoloogia on küll olemas, kuid selle kasutusele võtmine nõuab nii riigipoolset planeerimist, ettevõtete huvi ja eelkõige suuri investeeringuid.
Keskkonnaministeerium tunneb vesiniku ja selle võimaluste vastu väga suurt huvi ning kutsus seetõttu ka kokku vesiniku töörühma, mille eesmärgiks on jagada kogemusi ja praktikaid ning aidata riigil kujundada vesiniku visiooni vesiniku teekaardi näol.