Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Võrdsusvoliniku amet on Liisa Pakosta käes muutumas poliitkomissari institutsiooniks

-
06.03.2020
Pakostade unistus – võitlevad naised barrikaadide suitsus.
© ZUMAPRESS.com/Scanpix

Ainult totalitaarsetes ühiskondades on kombeks see, et teatud inimesed võtavad endale õiguse hakata ühiskonda oma äranägemist mööda ümber kujundama.

Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta kutsub koole ja kohalikke omavalitsusi lõpetama mõnes põhikoolis tüdrukute ja poiste erinevat jaotamist tehnoloogiavaldkonna ainetundides, vahendab BNS.

Ehk siis: “Kui poisid omandavad tehnilisi oskusi ja õpivad seadmete käitlemist, siis tüdrukutele jääb kudumine ja kokkamine. See ei ole tänapäeva ettevõtete vajadusi silmas pidades ega ka mitte soolise võrdõiguslikkuse tõttu aktsepteeritav. Koolilapsi peab kohtlema võrdselt, võimaldades neil omandada uusi ja vajalikke teadmisi soost sõltumata.”

Kahtlemata on õige see, et noored peavad saama võrdsed võimalused õppida, mida süda soovib. Ettevaatlikuks teeb hoopiski see, et ühiskonda sigineb üha enam Pakosta moodi poliitkomissare, kes otsivad “vigu”, leiavad need ja hakkavad siis kohustuslikus korras muudatusi ellu viima, küsimata sihtgruppidelt, mida nemad tahaksid.

“Peaaegu viiendik poistest soovib töötada IKT spetsialistina, kuid tüdrukute seas on sellest erialast huvitatuid ainult kaks protsenti. “Suunates tüdrukuid üksnes nende soo tõttu kööki, saadame neile ühiskonnana vale signaali,” leiab Pakosta. “Peaksime tüdrukuid hoopis ergutama ja enesekindlust sisestama. Kutsun koolipidajaid üles võimaldama tüdrukutele uute oskuste omandamist poistega sisuliselt ja tegelikult võrdselt, kuna edaspidi mõjutab see karjäärivalikuid ja elus vajalike oskuste olemasolu.”

Eelolev lõik ütleb, et tüdrukutel endil pole huvi ja neid peab hakkama “suunama”. Aga kust teab “tädi” Pakosta, et tänaste tüdrukute valikud pole teadlikud? Võib-olla nad ei tahagi kaasa minna maailmaga, kus on kõik seotud edukuskultusega? Karjäärinaised jätavad sageli iseennast paljust ilma, sest tegelikus elus on ka rohkemat kui uhke bürookabinet ja kopsakas pangaarve (seda ka meeste puhul) – karjääripõllul on ka läbipõlemised sagedasemad.

Pakosta “saame lapsevanematelt ja õpilastelt murelikke pöördumisi, et ei tundu tüdrukute ja poiste ebavõrdsed võimalused põhikooli tehnoloogiatundides õiged ja õiglased” ei tundu just eriti tugeva vundamendina, et panna tüdrukud poistega sarnaseid asju õppima. Siinkohal oleks vajalik sõltumatu uuring selle kohta, mida neiud tegelikult tahavad.

Meestel ja naistel peavad olema võrdsed võimalused, kuid kogu see “pakostalik” ideoloogia on hull selle poolest, et ta näeb ühiskonna muutmist vääramatu ja vältimatu vajadusena, kusjuures muudatused ei tule mitte alt (mitte neiud ei nõua), vaid ülevalt (keegi kabinetitädi peab praegust olukorda valeks). Üks asi lükatakse taas käima poliitkomissari nõudest ja jätkub ajupesuna: appi, teid ju diskrimineeritakse.

BNS-i uudis lõpeb tõelise musta huumoriga: võrdsete võimaluste volinik on sõltumatu ja erapooletu ametiisik, kes nõustab ja abistab kõiki, kes tunnevad, et neid on diskrimineeritud. Pakostad ja sepperid pole küll mingid erapooletud spetsialistid, vaid neomarksistliku ideoloogia kandjad – kui te ei tunne ennast diskrimineerituna, siis meie tõestame, et te olete, ja üheskoos tõuseme barrikaadidele!