22.01.2022
“Kaja, ega sa meid Malis ei hülga?” “Muidugi mitte!” President Macron ja peaminister Kallas suhtlemas.
Peaminister Kaja Kallase ja kaitseminister Kalle Laaneti eestvedamisel on Eesti vajumas ühe koloniaalsõja mülkasse, kus ollakse ühel pool ebademokraatliku sõjaväehunta ja tema liitlase, Vene erasõjaväelise üksusega Wagner.
Kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) tõstatas küsimuse, et miks Eesti üksus võitleb Malis samal rindejoone poolel Kremli eraarmeega, siis peaminister Kaja Kallas kinnitas kolmapäeval riigkogu infotunnis, et Eesti oma üksust Malist ära ei too. “Meie väed ei võitle kuidagi Wagneriga koos ega Wagneriga kõrvuti,” väitis Kaja Kallas.
Otseselt ehk õlg õla kõrval Eesti kaitseväelased ja Vene palgasõdurid ehk ei võitle, aga nad kaitsevad koos prantslastega, kelle mõjualasse Barkhane operatsioonipiirkond kuulub, sama riigivõimu, Mali sõjaväehuntat. Kui aga venelased on kellegagi mestis, siis Lääs seda jõudu ikkagi toetada ei tohiks, seda enam, et Wagner võtab positsioone sisse kogu Aafrikas, näiteks on nad pikalt sõdinud ka islamistidega võitlevas Kesk-Aafrika Vabariigis.
BNS vahendab: USA relvajõud kinnitasid Vene erasõjafirma Wagner palgasõdurite kohalolekut Malis, mida selle Aafrika riigi valitsus on järjekindlalt eitanud.
“Wagner on Malis,” ütles Ühendriikide Aafrika väejuhatuse ülem, kindral Stephen Townsend Ameerika Häälele antud intervjuus. “Me arvame, et neid on seal praegu mitusada.”
“Nad seavad end seal sisse Vene sõjaväe toel, Vene õhujõudude lennukid toimetavad neid kohale,” ütles ta, seostades Wagneri rühmitust otseselt Kremliga, kuigi Moskva seda eitab. “Maailm näeb seda juhtumas,” ütles Townsend. “See on meile suur mure.”
Prantsusmaa välisminister Jean-Yves Le Drian süüdistas läinud nädalal Wagneri palgasõdureid Mali valitseva hunta toetamises džihadistidega võitlemise ettekäändel. Samuti sarjas ta Venemaad väidetava valetamise eest Wagneri rühma staatuse osas.
“Kui oma Vene kolleegidelt Wagneri kohta küsisime, vastasid nad, et ei tea (sellest) midagi,” ütles ta. “Mis puudutab palgasõdureid, kes on Vene veteranid, kel on Vene relvad ja keda veetakse Vene lennukitega, siis oleks üllatav, kui Venemaa võimud sellest ei teaks,” ütles Le Drian. “Me elame vales.”
Hunta haaras Malis võimu 2020. aasta riigipöördega. Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus (ECOWAS) nõustus detsembris kehtestama sanktsioonid Bamakole, kui hunta tegi ettepaneku enne valimiste korraldamist kuni viieks aastaks võimule jääda, seda hoolimata rahvusvahelise üldsuse nõudmistest järgida lubadust korraldada hääletus veebruaris.
Euroopa Liit võib peagi samuti sanktsioonid kehtestada, tehes seda huntat Wagneri teenuste kasutamises süüdistava Prantsusmaa eestvedamisel.
Kogu maailm on Malis toimuva pärast ärevil, ainult Macroniga sõna otsese mõttes flirtinud peaminister Kaja Kallas ei näe Wagneris ohtu. “Me oleme läinud sinna koos oma liitlastega, Prantsusmaaga. Prantsusmaa on omakorda tulnud siia tagama meie julgeolekut,” ütles ta kolmapäevases infotunnis.