29.10.2019
VIETNAM-BRITAIN-CHINA-CRIME-MIGRATION
Möödunud nädalal leiti Suurbritannias Essexis veoautost 39 Hiina kodaniku surnukeha. Tegemist oli illegaalsete immigrantidega. Juhtunut on kajastatud ajakirjanduses valikuliselt ja möödaminnes ning selline suhtumine peaks avalikkust tõsiselt muretsema panema, kirjutab Daily Telegraphi kolumnist Sherelle Jacobs.
Immigrandi tütrena näeb Jacobs, milline arulage rumalus on liberaalide idealistlik suhtumine migratsiooni. Ainult inimesed, kellel puudub migratsiooniga lähem kokkupuude, võivad suhtuda sellesse kui põhimõtteliselt heasse nähtusesse.
Reaalsus on aga paradoksaalne: edu otsimine piiri taga tähendab läbikukkumise möönmist oma kodumaal; n-ö uue elu üles ehitamine tähendab iseenda kultuurilist sandistamist; võimalus tähendab ilustatud ebaõnne. Paljude meelest on migratsioon osa inimkonna püüdlustest värvilise piirideta utoopia poole. Segarassilised lapsed [nagu ka Jacobs ise], on aga fundamentaalselt katkise maailma kaleidoskoopilised tooted.
Miks ei saa jätta reageerimata Essexi surmajuhtumite valikulisele ja pealiskaudsele kajastamisele? Sest vasakpoolsed kaaperdasid juhtunu kohe omaenda agenda levitamiseks. Leiboristide parlamendisaadik Diane Abbott kutsus kiiresti üles looma põgenike jaoks „turvalisi ja seaduslikke“ reisiteekondi – ehkki sel hetkel puudus igasugune teave selle kohta, kas hukkunud ikka olid põgenikud. Nüüdseks on selgunud, et paljud neist maksid Suurbritanniasse smugeldamise eest tuhandeid.
Termini „põgenik“ ebamäärane kasutamine on loomulikult teadlik. See aitab kaasa migratsiooni narratiivi taandamisele dualistlikuks visiooniks: kaastundlik utoopia avatud piiridest versus paheline düstoopia piirikontrollist okastraadiga suletud piiril. Lisaks peegeldab see murettekitavat vastumeelsust sisulisele arutelule, eriti majandusmigrantide osas, kes – idealistlikust vaatepunktist lähtuvalt – tahavad väga teha töid, mida teised teha ei taha ja kes on parema elu otsingul.
Illegaalne majandusmigratsioon on mittetoimiva globaalse süsteemi kõrvaltoode, kus arengumaad ei vasta oma noore põlvkonna ootustele ja kus Lääs on täielikult sõltuvuses odavast tarbimisest. Selles kontekstis kinnistabki vana klišee – immigrante on vaja tööde jaoks, mida teised teha ei taha – julma status quo.
Kuid meedias korrutatud kulunud jutt, nagu oleksid Essexist leitud migrandid olnud parema elu otsingul, ei vasta samuti tõele. Enamiku majandusmigrantide eesmärk ei ole sihtriiki jäämine, vaid ajutiselt ja põrandaaluste võrgustike kaudu töö leidmine, et koguda raha enda ja oma koju jäänud perekonna elujärje parandamiseks. Seejärel naasevad nad oma kodumaale.
End kosmopoliitsete ja avatutena esitavate inimeste vabandusi otsiv ignorantsus on tõeline tragöödia, kuna näitab selgelt, kuidas me ei mõtle globaliseerumise mõjude üle piisavalt. Sest lisaks kõigele muule tähendab massiline migratsioon ka hävitavat ajude väljavoolu kolmandatest riikidest. Professionaalid liiguvad parema töö ja palga ootuses Läände.
Inimkaubanduse (aga ka legaalse immigratsiooni) piiramiseks tuleb tegutseda palju efektiivsemalt. Selleks ei piisa ka Trumpi kaubandussõdadest ja piirimüüri ehitamisest. Lihtsaid vastuseid ei ole, kuid liberaalne romantism ei võimalda meil lahenduste üle isegi mitte arutada.
Ja võib-olla ongi suur narratiiv sellest, kuidas migratsioon on loomulik nähtus, sest me kõik oleme ju pärit Aafrikast, muutnud intelligentsed inimesed võimetuks nägema toimuvat laguneva globaalse arhitektuuri kontekstis.
Allikas: The Telegraph