Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Aafrikaga ühist saatust kinnitanud Timmermans võib valida Lääne-Rooma huku – meie mitte!

-
13.12.2018
Frans Timmermans võib endale valida viimaste Lääne-Rooma ülikute saatuse – rahvusmeelsel Euroopal pole temaga ühist teed.
© EPA/Scanpix

Paljud targemad inimesed tõmbavad paralleele praeguses Euroopa Liidus toimuva ja kaugesse mineviku jääva Lääne-Rooma keisririigi olematusesse kadumise vahel.

Hiljuti nimetati Euroopa Sotsialistliku Partei kandidaadiks Euroopa Komisjoni presidendi postile Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans, kes kinnitas tänukõnes seltsimeestele, et kukutab konservatiivsed valitsused nii Poolas kui Ungaris.

Timmermans puudutas ka migratsioonitemaatikat ja Euroopa suhet Aafrikaga, mis olevat “saatuse küsimus” ja “meie ühine vastutus”. “Seega, kes kelle saatusega tegeleb? Kas aafriklased Euroopa saatusega või eurooplased Aafrika saatusega?” küsis ta ja vastas: “Me oleme koos. Meie saatused on seotud.”

Timmermans pole tõenäoliselt piisavalt hästi ajalugu õppinud, seda näiteks Lääne-Rooma keisririigi languse osas. Samamoodi võis 376. aastal mõni Rooma keisri truu alam arutleda: “Meie ja Rooma poole liikuvate idagootide, hunnide, frankide ja vandaalide saatus on seotud – me oleme koos!”

Ainult et Lääne-Rooma lakkas varsti tänu sellele saatusele olemast: Rooma armeesse värvatud germaanlasest väepealik Odoaker kukutas 476. aastal viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Ilmselt tuleb sama saatust jagada kord Merkelil, Macronil, Junckeril, Timmermansil, Verhofstadtil ja teistel mandujatel. Praeguse poliitika jätkudes ootab Euroopa Liitu Lääne-Rooma saatus – Araabia ja Aafrika võtavad selle lihtsalt üle ja nagu pole praegu roomlasi, ei saa kord olema ka eurooplasi.

Aga on ka teine võimalus. Minnes pisut hiljemasse aega, tuleks meenutada, kuidas mitu sajandit kuni 1492. aastani väldanud rekonkista ehk mauride tõrjumisega Pürenee poolsaarelt päästeti Euroopa esimesest islami sissetungist ning Osmanite impeeriumi tagasitõrjumisega XVI ja XVII sajandil ja Viini lahinguga 11. ja 12. septembril 1683. aastal tehti seda teist korda. Kristliku Euroopa päästis kohale saabunud Poola kuningas Jan III Sobieski – nagu praegu teevad Ungari ja Poola.

Timmermans võib endale valida Lääne-Rooma ja Romulus Augustuluse saatuse. Kristlik ja rahvusmeelne Euroopa valib rekonkista ja Osmanite tõrjumise.

Allikad: Objektiiv, Vikipeedia