Aina kasvav sisserändajate mass tühjendab kiiresti “sotsialistliku” Rootsi riigi kukrut

Maailm,
- Updated
Immigrandid Rootsis
©AFP PHOTO / ANDREAS SOLARO
Immigrandid Rootsis

Rootsi on hakanud tunnistama probleemi, et riigi kõrgel tasemel sotsiaalabipoliitika ei pane immigrante tööd otsima, nad jäävad ühiskonna ülalpeetavateks, ning mida rohkem võõraid vastu võetakse, seda kiiremini riigi rahakott tühjeneb.

Hiljuti jagas Rootsi ringhäälingukanal SVT lugu 35-aastasest kurdi päritolu viie lapse emast, kes sai just oma esimese töökoha koristajana, olles Rootsis  elanud juba 16 aastat. Meedia pidas seda edukaks näiteks sellest, kuidas spetsiaalse väljaõppe saanud inimene leidis tööd, kuid tugev vastureaktsioon sotsiaalmeedias näitab midagi muud.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

“See on üks kummaline artikkel. Naine saab pärast 16 aastat Rootsis elamist endale töö treppide puhastamisel — kõige imelikum on see, et SVT kirjeldab seda kui edulugu. See ei ole edulugu, see on kurb läbikukkumine,” kirjutas Twitteris Edward Nordén.

Rootsi majandusuuringute instituudi peaspetsialist Ylva Hedén Westerdahl juhib tähelepanu asjaolule, et kui üha uued riiki saabuvad sisserändajad Rootsi tööturule ei jõua, peab riik lisaraha otsima maksutõusudest. Rootsil on õigustepõhine hoolekandesüsteem, mida Westerdahl nimetab “heldeks” ning mis hõlmab lisaks toimetulekutoetustele ka tervishoidu ja haridust.

Hedén Westerdahl rõhutab, et kõigil inimestel on vaja riiklikusse süsteemi panustada, vastasel juhul tuleb töötajatele veelgi suurem maksukoormus kehtestada. “See on tõsine mure — kui olete pikka aega tööturult eemal, siis elate teiste arvelt ja see jätab märgi riigi rahandusele,” ütles ta uudisteportaalile SVT.

Kümnest tööhõiveametis praegu arvel olevast tööotsijast kuus on sündinud välismaal, kusjuures välismaist päritolu on 25 protsenti Rootsi elanikest. Erinevus Rootsis ja välismaal sündinud töötajate töövõimaluste vahel aina kasvab, sest viimased ei soovi sageli õppida töökoha leidmiseks vajalikku riigikeelt, eelistades pigem jääda sotsiaaltoetustele elama. Kuna Rootsis on tekkinud tugevad paralleelühiskonnad, jäävad nad kõrvale ka riigi ja ühiskonna elust üldiselt, mitte aga neid poputavast sotsiaalabisüsteemist.

Rahandusminister Magdalena Andersson tunnistab samuti järjest suurenevat survet töötavatele inimestele, kelle maksukoorem üha kasvava sisserändajate hulga tõttu aina kasvab. “Igaüks, kes tahab töötada, peaks saama tööd, seega on rootsi keele oskus nii töö kui ka väljaõppe ja hariduse saamisel võtmeteguriks,” kutsus ta uusi riiki tulijaid õppima rootsi keelt nii kiiresti kui võimalik.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused