13.05.2015
loki-sigyn
Üle kahe kilomeetri sügavuselt Atlandi ookeanist avastatud mikroob annab teadlastele suure võtme elu arengu saladuste selgitamisel, kirjutab ajakiri Nature. Mikroob sai nimeks lokiarheoot ehk lühemalt Loki.
Kompleksne hulkrakne elu arenes Maal välja umbes kahe miljardi aasta eest. Sinnamaani elasid planeedil poolteist miljardit aastat vaid lihtsad üherakulised organismid. Kui neile poleks evolutsiooniredelil järgnenud hulkraksed, poleks ka olnud võimalik arenenud eluvormide teke. Kuidas see juhtus, on seni aga teadlastele mõistatuseks jäänud.
Äsjaavastatud eluvormid leiti 2352 meetri sügavuselt ookeanist Gröönimaa ja Norra vahel asuvast hüdrotermilisest lõõrist, mis on tuntud kui Loki linnus. Selle viis korstent paiskavad välja kuni 300-kraadist kuuma vett ja soojus võimaldab seal elada kõiksugu mikroobidel.
Eukarüoodid, keerulised hulkraksed organismid, on meie kõigi esivanemateks – nii inimeste, lendoravate, kalade kui ka dinosauruste. Neil on tavaliselt membraaniga kaetud rakutuum ja palju organelle erinevate bioloogiliste ülesannete täitmiseks.
Prokarüootide hulka kuuluvatel arhedel, sealhulgas Lokil tõelist rakutuuma ei ole. Küll aga on Loki rakkude analüüsil välja tulnud, et tema geenides ilmnevad samasugused kohandumused nagu ka keerulisemates rakkudes. Vahest just see võimaldas ürgsetel organismidel leida õige rada järgmised kaks miljardit aastat komplekssemaks areneda.
“Inimesi on alati huvitanud vastus küsimusele, kust me tuleme,” räägib Uppsala Ülikooli mikrobioloog Thijs Ettema. “Nüüd teame me, milline mikroob on meie esivanem. Lokiarheoodid olid põhimõtteliselt puuduv tükk mõistatusest, kuidas lihtsatest rakkudest – bakteritest ja arhedest, prokarüootidest arenesid keerulised rakud – eukarüoodid ja meie, inimesed.”
Loki oli muinaspõhja tulejumal, kes on tuntud oma arvukate vingerpusside pärast teistele jumalatele. Tema järgi on nime saanud Loki linnus, hüdrotermiline lõõr keset Atlandi ookeani, kust meie esiisa-mikroob leitigi.