Bideni-USA kiire lahkumine Afganistanist jättis lääneriigid piirkonnas luurevõimekuseta

Maailm,
©Scanpix
Ameeriklastel vähenes võimalus luureoperatsioonideks.

Pärast liitlasvägede lahkumist Afganistanist on selgunud, et USA-l on raske jälgida terroristlike rühmituste tegevust Kesk-Idas.

Pärast liitlaste lahkumist Afganistanist kohtub USA staabiülemate ühendkomitee juht nädalavahetusel Kreekas NATO ametikaaslastega, et rääkida sammudest, mis takistaksid terroristlike rühmituste taasühinemist ja minimeeriksid neist lähtuvat ohtu.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley ütles, et NATO kaitseväejuhtide kohtumine keskendub liitlasvägede Afganistanist lahkumise järel sellele, mis edasi saab.

Nii Milley, USA kaitseminister Lloyd Austin kui ka Ühendriikide luurejuhid on hoiatanud, et Al-Qaeda ja Islamiriik võivad Afganistanis jõudu koguda ja kujutada endast USA jaoks aasta või kahe möödudes reaalset ohtu.

USA sõjaväejuhi sõnul on vaja terrorismivastast luuret ning valmisolekut suunatud löökideks “horisondi tagant”, mis tähendab, et vajalikud rünnakud sooritatakse teistest riikidest.

Järelevalvelennud Pärsia lahe ääres asuvatest baasidest on pikad ja võimaldavad Afganistani vaid piiratud aja jooksul õhust jälgida. Sellepärast püütakse baaside, ülelennuõiguste ja luureandmete tihedama jagamise osas läbi rääkida Afganistanile lähemal asuvate riikidega.

Viimastel kuudel pole aga ses osas olulisi läbimurdeid saavutatud.

“Me räägime üle horisondi ulatuvatast võimekustest ja seal, kus liitlased peavad vajalikuks oma panuse anda, oleme kindlasti sellele avatud,” rääkis Milley koos temaga Kreekasse sõitvatele ajakirjanikele.

Ta lisas, et liitlased on terrorismivastase võitluse pärast mures.

Kreeka kaitseminister Nikólaos Panagiotópoulos ütles, et liitlased peavad kindlustama Afganistani jäänud riskiseisundis inimeste turvalisuse ja julgeoleku ning hoidma ära humanitaarkriisi.

Pärast Afganistani pealinna Kabuli langemist Talibani kätte lahkus sealt lennuoperatsioonide abil üle 120 000 inimese. Kuid tuhanded riigist lahkuda soovijad jäid maha.

Euroopa Liidu pagulasagentuuri järgi ulatus Afganistanist pärit inimeste varjupaigataotluste hulk juulis 7300-ni, juuniga võrreldes oli kasv 21 protsenti. Neist 1200 olid saatjata alaealised. Enam kui pooled afgaanide asüülitaotlused said Euroopas negatiivse vastuse.

AP – Baltic News Service

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused