Bild: Rootsist on saanud ohtlik ja ebaturvaline maa

Maailm,
- Updated
©Scanpix
Rootsis surevad lapsed, kes jäävad sisserändajatest kurjategijate tulevahetuse keskele. Botkyrkis hukkus juhuslikust kuulist 12-aastane rootsi tüdruk.

Saksa ajaleht Bild kirjutab, et Rootsist on saanud Euroopa kõige ebaturvalisem riik. Toetudes Rootsi süüteoennetuse nõukogu raporti andmetele toob ajaleht välja, kui ohtlikuks on Rootsi muutunud.

„Euroopa Liidus langeb surmaga lõppeva vägivalla ohvriks keskmiselt kaheksa inimest miljonist. Rootsis oli see arv 2020. aastal 12 inimest miljonist. Tulistamise ohvrite arv Rootsis on ülejäänud Euroopaga võrreldes veel suurem. EL-is sureb tulistamisest saadud vigastustesse keskmiselt 1,6 inimest miljonist, Rootsis aga neli inimest miljonist, mis on ligi kolm korda rohkem,“ kirjutab Bild.

Kui mujal Euroopa riikides on mõrvade arv pidevalt vähenenud, siis Rootsis on vastupidi. Suur osa kuritegudest pannakse toime migrantide või migrandigrupeeringute poolt, kes tegutsevad riigi suuremates linnades. Paljud neist tapmistest tekitavad ühiskonnas teravat vastukaja, meenutame kasvõi hiljuti oma koduukse ees maha lastud rootslasest räpparit Einárit.

Samas mainitakse raportis, et kõik võrdlused teiste Euroopa riikidega ei pruugi olla täpsed, kuna Rootsi andmed on 2020. aastast, kuid paljude teiste riikide omad on kolme aasta tagused ja mitte igal pool ei peeta nii hoolikat kuritegude statistikat kui Rootsis. Näiteks on Saksamaa andmed raportis väga pealiskaudsed, kuna puuduvad andmed tapmiste ja  mõrvade põhjuste ning mõrvarelvade kohta. Samas näitab Saksamaa statistika, et 2020. aastal langes seal tapmise ohvriks 2,9 inimest miljonist.

Enamik tulistamisi Rootsis on seotud gängide omavaheliste arveteklaarimisega. „Peamiseks põhjuseks on narkoäri; tulistamiste, pommipanemiste ja narkoturu vahel on väga selged seosed,“ kommenteeris raportit Rootsi politsei.

Malmö ülikooli kriminoloog Manne Gerell nimetab kuritegevuse tõusu põhjustena kolme peamist tegurit: gängide ja kriminaalsete võrgustike arvu suurenemine, immigrantide halb integreerumine ja 1960.-1970. aastate elamuehitus. Sel perioodil loodi terve hulk äärelinnu, mis on siiani alles, ent kus praegu elavad peamiselt immigrandid või sotsiaalselt vähekindlustatud rootslased. See tähendab, et paljud Rootsi saabunud migrandid jäävad n-ö isolatsiooni ja neil oli keeruline intergreeruda.

On selge, et edasi nii ei saa. Rootslased kardavad oma elu pärast, sageli langevad inimesed tänaval suvaliste rünnakute ohvriks. Augusti lõpus tuli Rootsi siseminister välja plaaniga, kuidas võidelda tulevikus gängide kuritegevusega (nt karmimad karistused, rohkem videovalvet). Samas kostub üha enam hääli, et migratsioon Rootsi tuleb saada kontrolli alla ja hiljutiste arvamusküsitluste järgi soovib enamus rootslasi, et riik võtaks vastu vähem migrante.

Allikad: Bild, RemixNews

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused