Brasiilias surnuks pekstud mustanahaline ütles väidetavalt, et ei saavat hingata, ja kohe algas “BLM”

Maailm,
- Updated
Seda Carrefouri poodi tabas protest.

USA president Donald Trump kukutatakse lisaks kahtlastele valimisafääridele ka suvi otsa väldanud marksistliku liikumise “Black Lives Matter” vägivaldsete protestide abiga ning nüüd võeti samas soorosliku stsenaariumi järgi ette Brasiilia parempoolne president Jair Bolsonaro.

Uudised kirjutavad sellest, et üle kogu Brasiilia vallandusid reedel meeleavaldused, kui turvamehed peksid ostukeskuses surnuks mustanahalise mehe.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Pealtnägija nutitelefoniga salvestatud video neljapäevaõhtusest vahejuhtumist Porto Alegre linnas avaldati mitmel pool sotsiaalvõrgustikes ja Brasiilia meedias. Tähelepanuväärne on info kiire levik.

Videos võib näha, kuidas turvamees 40-aastast keevitajat João Alberto Silveira Freitast korduvalt näkku ja pähe peksab, samas kui teine teda kinni hoiab. Nende kõrval seisev naine salvestab toimuvat nutitelefoniga.

Vägivald on kahtlemata õigustamatu, aga silma torkab üks seaduspärasus – ohvri sõber, kes peksu pealt nägi, ütles uudistekanalile G1, et Silveira Freitas olevat karjunud, et ta ei saa hingata. Samad sõnad tõi kuuldavale George Floyd, kes mais Minneapolises politseiniku põlve all lämbus.

Kõlab justkui klassika – inimest kas lämmatatakse põlvega või pekstakse näkku, esile tuleb ikka kurikuulsaks protesteeritud “Ma ei saa hingata.”

Muidugi vallandas vahejuhtum kohe protestid. São Paulos marssis tuhatkond protestijat Prantsusmaa supermarketiketi kohaliku haru juurde, purustas selle vaateaknad ning tungis hoonesse, lõhkudes ja põletades kaupu.

Porto Alegres kasutas politsei pisargaasi ja šokigranaate, et laiali ajada protestijad, kes olid kogunenud ostukeskuse ette, kus surmajuhtum aset leidis. Kuna tegu oli Carrefouri poega, pöördus vandaalitsejate viha kaubamärgi vastu.

Protestid puhkesid ka pealinnas Brasílias, Belo Horizontes ja Rio de Janeiros, kus meeleavaldajad piketeerisid Carrefouri poe ees, et takistada klientide sisenemist. Kanti plakateid ja maske kirjaga “Black Lives Matter”.

Brasiilias on teatavasti võimul Trumpi kohalik konservatiivne teisik ehk Jair Bolsonaro – ilmselt otsustasid Sorose-sugused sama stsenaariumi järgi, mis oli USA-s, ka sealse presidendi kukutada.

Brasiilia president valitakse neljaks aastaks. Bolsonaro valiti oktoobris 2018 Brasiilia presidendiks, alates 1. jaanuarist 2019 Brasiilia president. Trumpi püüti kogu nelja-aastase võimuaja vältel kukutada, kuid oodata tuli valimisteni, Bolsonaroga tahetakse ilmselt varem hakkama saada.

Brasiilia president Jair Bolsonaro ei ole otseselt tapmist kommenteerinud, kuid kirjutas Twitteris, et riigi probleemid ulatuvad rassiküsimustest kaugemale. Tema sõnul on suurimad hädad, millegi riik silmitsi seisab, moraalne, sotsiaalne ja poliitiline korruptsioon.

“Presidendina olen ma värvipime. Kõik on sama värvi. Ükski nahavärv ei ole parem kui teine. On olemas head ja halvad inimesed,” lisas Bolsonaro.

Tema asepresident Hamilton Mourão nimetas juhtunut kahetsusväärseks. Tema sõnul ei olnud rünnak rassistlik, vaid turvamees oli tööks halvasti ette valmistatud.

“Minu jaoks ei ole Brasiilias rassismi. See on miski, mida nad tahaks siia importida. Seda ei ole siin olemas,” lausus Mourão.

Pole teada, mis nahavärviga olid turvamees. Brasiiliat eristab USA-st see, et raske on sealseid valgeid rassismis süüdistada. Ka BNS-i uudis ütleb, et umbes 55 protsenti 212 miljonist elanikust mustanahalised või segaverelised.

Valged (peamiselt portugaallaste, itaallaste ja hispaanlaste järeltulijad) on koondunud peamiselt kolme lõunapoolsesse osariiki, kuigi neid on üle kogu maa. Brasiilia rahvastik aga on tegelikult värvikas segu Lõuna-Euroopa valgetest, mustanahalistest ja Amasoonia indiaanlastest pluss erinevad migrandid kogu maailmast.

Brasiilia lihtsalt pole maa, mida saaks “valgeks” pidada, sealne tänavapilt on sedavõrd värvikas ja tooniderohke.

Tegelikult on kogu Brasiilia tihedalt asustatud rannik alates Sao Paulost kuni Fortalezani rassiliselt ülikirju. Valged võivad olla ehk paremal järjel ja rohkem võimu juures, aga see on siis juba riigi siseasi, et teised rassid pole enamusest hoolimata suutnud ennast maksma panna.

Kardetavasti valitakse Brasiilias “struktuursest rassismist” jagusaamiseks sama tee, mis USA-s. Tegelikud põhjused on mujal, nagu ütles ka Bolsonaro – Ladina-Ameerika riigid on sellised, kus on rikkused üliväikse kamba rikaste käes, on ka väike keskklass ja tohutu hulk vaeseid. Stabiilsed on ühiskonnad, kus keskklass on suur ning vaene ja rikas äärmus väikesed.

Rassismist on üldse Ladina-Ameerika puhul imelik rääkida – kui sealt lähevad latiinod ehk hispaaniakeelsed USA-sse, siis nende probleemidest räägitakse kui rassismist. Ehk siis kodumaal võib latiino olla “rassistlik” mustanahalise vastu, aga USA-s ollakse seda tema vastu.

Näis, mis teed Brasiilia nüüd läheb – kas Sorose agenda korraldab laialdasema möllu või vaibub asi, sest kui Brasiilia mustanahalised tõesti möllama hakkavad, siis seal põletavad nad peamiselt oma keskkonda.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused