Brexiti-lepe on olemas, vaidlusalustes kalastuskvootides saadi kuidagi üksmeelele

Maailm,
Boris Johnson leppe sõlmimise järel.

Uudised räägivad sellest, et Euroopa Liit ja Suurbritannia jõudsid neljapäeval Brexiti-järgses kaubandusleppes üksmeelele, kuid kogu meediakajastus on pigem EL-meelne.

“Me leidsime lõpuks üksmeele,” teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.  “See tähendab, et me saame lõpuks Brexiti selja taha jätta ja Euroopa saab jätkata edasiliikumist. “Euroopa Liidu reegleid ja standardeid austatakse. Meil on tõhusad vahendid reageerimaks, kui õiglane konkurents on moonutatud ja mõjutab meie kaubandust.”

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Briti peaminister Boris Johnson kinnitas neljapäeval, et Euroopa Liiduga jõuti Brexiti-järgses kaubandusleppes kokkuleppele.

“Lepe on saavutatud,” säutsus ta Twitteris. Johnson postitas ka endast foto ÜK lipu ees.

Briti rahvusvahelise kaubanduse minister Liz Truss ütles eraldi avalduses, et kokkulepe “viib tugevale kaubandussuhtele” Brüsseli ja teiste partneritega kogu maailmas.

Eriti ülbelt aga kõlab France Presse väide, et EL loovutab 25 protsenti püügikvoodist ÜK vetes – ta võib loovutada, aga need pole enam EL-i, vaid suveräänse Suurbritannia omad.

Euroopa Liidu kalurid peavad loovutama veerandi oma praegustest püügikvootidest Suurbritannia vetes järgmise viie ja poole aasta jooksul, teatas neljapäeval EL-i ametnik.

Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel neljapäeval saavutatud Brexiti-järgne kaubanduslepe näeb ette, et pärast seda üleminekuperioodi lepitakse kvootides kokku iga-aastaselt.

Tegu on kompromissiga. Suurbritannia soovis algselt 60-80 protsendi ulatuses kärpeid EL-i püügikvoodis ja seda ainult kolme aasta jooksul.

Üleminekuperioodil lubatakse kontinendi kaluritel tegutseda Briti vetes vähem kui 12 meremiili kaugusel rannikust.

Paljude Loode-Euroopa kalurikogukondade jaoks on see aga mõru pill neelata, kuna nad on tegutsenud nüüdsetes Briti vetes sajandeid.

Erimeelsused kalanduses olid ühed kõige suurematest takistustest kokkuleppele jõudmises ning ähvardasid kogu protsessi nurjata.

Siinkohal tasub meenutada, et näiteks Portugali kalurid kaotasid EL-i astumisega suurema osa oma kalapüügivõimalustest, sest pidid neid jagama hispaanlastega, ning selle tagajärjel suri suuresti välja ka portugaallaste kalalaevastik. (STT-AFP-BNS-UU)

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused