28.10.2019
Suurbritannia ühiskonnas on pinged tipus, meelt avaldavad mõlema poole toetajad.
Kaks Suurbritannia opositsiooniparteid pakkusid välja veelgi varasema erakorraliste valimiste kuupäeva, kui peaminister Boris Johnson on tänaseks lauale käinud, püüdes sellega sundida valitsust viivitama Euroopa Liidust lahkumise kokkuleppega.
Liberaaldemokraatide ja Šoti Rahvuspartei malekäik peegeldab praegu Suurbritannias valitsevat kõikuvat poliitilist maastikku. Valitsevad konservatiivid soovivad meeleheitlikult erakorralisi valimisi, et suurendada oma kohtade arvu parlamendis, kuid neile töötab vastu peamine opositsioonierakond Töölispartei, kes kardab, et riiki püütakse tahtmatult ilma kokkuleppeta Euroopa Liidust välja trikitada.
Viimane ettepanek erakorralisteks valimisteks on katse sundida Johnsonit edasi lükkama arutelu parlamendis tema Brexiti tagandamise seaduse eelnõu üle, et see toimuks pärast eelolevaid erakorralisi valimisi ja võtaks temalt võiduvõimaluse tema enda „kaubamärgiküsimuses“. See paneb Johnsoni valitsuse keerulisse olukorda, sest see peab otsustama, kas korraldada valimised, et parandada oma positsiooni parlamendis või tagada Brexit enne valimisi.
“Kui Johnson soovib tõsiselt valimisi korraldada ja on siiras oma soovis korraldada need enne jõule, siis saab ta sellele seaduseelnõule ka toetuse,” ütles liberaaldemokraatide liider Jo Swinson pühapäeval BBC-le.
Poliitiliste manöövritega ähvardamine on see, mida Johnson ja parlament kavatsevad teha seoses tema Brexiti kokkuleppega ja see määrab ka selle, kui palju pikendust EL-i juhid Suurbritanniale annavad võrreldes praeguse Brexiti-tähtajaga, mis on neljapäeval. Euroliit toetab Brexiti tähtaja pikendamist järgmise aasta 31. jaanuarini.
Liberaaldemokraadid ja Šoti Rahvuspartei kavatsevad sel nädalal tutvustada õigusakte, mis nõuavad ennetähtaegseid riiklikke valimisi 9. detsembril. See on kolm päeva enne Johnsoni väljapakutud valimispäeva ning aastaid varem Suurbritannia järgmistest korralistest valimistest 2022. aastal.
Kuna Suurbritannia seadused nõuavad parlamendi laialisaatmist 25 tööpäeva enne valimisi, määrab iga välja käidud valimiste toimumise kuupäev selle, kui palju aega on Johnsoni lepingu arutamiseks. Liberaaldemokraadid loodavad neljapäeval, paar päeva enne parlamendi kavandatavat laialisaatmist, hääletada oma ettepaneku üle. See ei jätaks seadusandjatele aega Johnsoni Brexiti lepingu kaalumiseks.
Seevastu teatas Johnson eelmisel nädalal, et ta palub seadusandjatelt luba korraldada valimised 12. detsembril ning seejärel kasutab ta allesjäänud aega Brexiti lepingu läbisurumiseks. Selle kava kohaselt saadetakse parlament 7. novembril laiali, andes seadusandjatele umbes seitse päeva aega arutada väljumislepingut, milles Johnson ja EL juhid juba kokku leppisid.
Mõlemad osapooled, nii EL kui ka Suurbritannia, on arutanud Suurbritannia lahkumist 28 riigi blokist, mis pole kunagi varem näinud oma liikmesriigi lahkumist. Briti valijad otsustasid 2016. aasta juunis EL-ist lahkuda. Kuid Johnsoni lepe peatati alles 10 päeva tagasi ja Briti seadusandjad kardavad liigselt rutata leppe suunas, millel on niigi riigi jaoks üüratud majanduslikud ja poliitilised tagajärjed.
Konservatiivse partei parlamendi liige James Cleverly lükkas opositsiooni ettepaneku tagasi kui „ilmselge triki“, mille eesmärk on Brexitit edasi lükata, sest muudab valimiskuupäeva ainult kolme päeva võrra. Kui liberaaldemokraadid ja Šoti Rahvuspartei tõesti tahavad valimisi, peaksid nad hääletama Johnsoni pakutud 12. detsembri kuupäeva poolt, ütles Cleverly.
“Me ei kavatse kuulata kahte parteid, kes on sõnaselgelt ütelnud, et tahavad Brexiti toimumise peatada,” ütles ta BBC-le. “Me ei saa olla kaasosalised nende katses peatada Brexit.”
Liberaaldemokraatide ja Šoti Rahvuspartei käik on ühtlasi väljakutse ka Töölisparteile, kes on korduvalt kahelnud sellest, kas korraldada ennetähtaegsed valimised, kus nad võiksid parlamendis kohti kaotada.
UU