17.07.2020
ISIS-e pruut Shamima Begum.
Suurbritannia lähiajalugu kubiseb islamiterrorismist ja arvukatest selle ohvritest, kuid mõistust see ühiskonnale pähe ei pane (ehk seetõttu, et islam on riiki üle võtmas) – õiglus pidavat üles kaaluma riikliku julgeoleku.
Esmalt mõned hoiatavad näited. 3. juunil 2017 toimus Southwarki linnaosas Londonis terrorirünnak, mis algas London Bridge’i sillal, kui terroristide valge kaubik rammis mitmeid seal jalutanud jalakäijaid. Pärast seda jätsid kolm terroristi kaubiku maha ja suundusid lähedal asuvasse Borough Marketi piirkonda, kus pussitasid ettejuhtuvates restoranides ja pubides inimesi.
Rünnakus sai surma kaheksa ja vigastada 48 inimest, sealhulgas ka neli politseinikut, kes üritasid terroriste kinni pidada. Politseinikud lasid maha kõik kolm terroristi.
Rünnak oli 2017. aastal Suurbritannias toimunud terrorirünnakutest kolmas. Märtsis hukkus islamiterroristi korraldatud Westministeri terrorirünnakus 4 ja sai vigastada rohkem kui 50 inimest. Mai lõpus hukkus islamistist enesetaputerroristi korraldatud pommirünnakus Manchester Arenal Ariana Grande’i kontserdi ajal 22 ja sai vigastada 119 inimest.
Viimased rünnakud leidsid aset sel suvel. Juunis Inglismaal Readingi linnas rahvarohkes pargis toimunud pussitamises jättis elu kolm ja sai raskelt vigastada veel kolm inimest. Võimude teatel oli tegemist islamisti terrorirünnakuga.
Nüüd otsustas Briti apellatsioonikohus, et Süüriasse ISIS-e poolele läinud ning seetõttu Briti kodakondsuseta jäänud Shamima Begumil on õigus Ühendkuningriiki naasta ja oma kodakondsuse eest võidelda. 20-aastane Begum oli üks kolmest koolitüdrukust, kes lahkus 2015. aastal Londonist, et Süürias ISIS-ega liituda, vahendab ERR BBC-d.
Tegu on naisega, kes ka põgenikelaagris kinnitas pressile, et ei kahetse midagi ja peab Islamiriiki õigeks. See ei loe Briti kohtule midagi.
Apellatsioonikohus otsustas nüüd, et naist ei koheldud õiglaselt, sest ta ei saanud Süüria põgenikelaagrist enda seisukohti esindada. Kohus märkis, et õiglus peab selle juhtumi puhul üles kaaluma riiklikku julgeolekut puudutavad probleemid, lisades, et julgeolekuga seotud murega saab tegeleda siis, kui naine naaseb Suurbritanniasse.
Siseministeerium suhtub kohtu otsusesse kriitiliselt ja lubas omakorda taotleda apellatsioonivõimalust, vahendab ERR. Kohtu otsus tähendab samas, et valitsus peab leidma võimaluse, kuidas Begum, kes on jätkuvalt Põhja-Süürias Camp Roj laagris, saaks ilmuda Londonis kohtusse, kuigi valitsus on korduvalt öelnud, et ei kavatse abistada naise Süüriast naasmist.
Advokaadid on öelnud, et kodakondsusest ilmajätmise otsuse tagajärjel suureneb naise oht surma saada või saada ebainimliku ja alandava kohtlemise osaliseks – justkui oleks naise valitud Islamiriik olnud midagi muud kui ebainimlik nähtus.
Bangladeshi päritolu Begumil on võimalik saada oma ema kaudu selle riigi kodakondsus. Ometigi soovib Suurbritannia kohtuvõim naise riiki lubamise kaudu anda äärmusideoloogia kandjale uus võimalus levitada oma ideid Briti ühiskonnas.
Lääne liberaalid seavad esiplaanile kurjategijate “õigused”, mis on kaasa toonud selle, et kümnetes juhtumites üle Euroopa pole politsei õigeaegselt reageerinud silmnähtavale ohule, ning terroristid on saanud “õiguse” ohvriterohketeks terroriaktideks.
Ka Eesti põhjanaaber Soome lubab suuremeelselt tagasi tuua Al-Holi laagri tulevikuislamiste ehk pühasõdalaste juurde läinud naisi ja lapsi. Selle kohta on sobiv väljend “süte pea kohale kogumine”.