Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Britid soovivad Prantsusmaaga lepet migrantide tagasivõtmise kohta

-
26.11.2021
Ebaseaduslike migrantide laager Loon Beachil Dunkerques Prantsusmaal.
© Scanpix

Suurem migrantide hukkumine La Manche`i väinas ning lõkkele löönud vaen Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel näivad lõpuks viivat selles suunas, et üks Euroopa-sisene rändetee viimaks ometi suletakse.

Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson teatas neljapäeval, et soovib Prantsusmaaga kahepoolset lepet ebaseaduslike sisserändajate tagasivõtmise kohta.

“Teen ettepaneku sõlmida kahepoolne tagasivõtuleping, mis võimaldaks kõik La Manche’i ületavad ebaseaduslikud sisserändajad tagasi saata,” ütles valitsusjuht.

“Migrantide tagasivõtmine vähendaks märkimisväärselt – kui mitte peataks – ebaseaduslikke piiriületusi, päästaks tuhandeid elusid ja purustaks põhjalikult kuritegelike jõukude ärimudeli,” ütles Johnson neljapäeva õhtul Macronile saadetud kirjas.

Peaminister tegi avalduse pärast seda, kui Prantsusmaa põhjaranniku lähedal uppus vähemalt 27 Inglismaale pürginud migranti.

Johnsoni kirjas toodi välja ka valdkonnad, kus Prantsusmaaga tuleks koostööd teha. Peaminister pakkus muu hulgas välja ühised piiripatrullid, õhuseire ja luureandmete jagamise.

“Oleme valmis selliseid patrulle alustama järgmise nädala algusest,” kinnitas Johnson.

Prantsuse president Emmanuel Macron ja Johnson leppisid kolmapäeval telefonivestluses kokku tõhustada tegutsemist surmatoovate mereületuste vastu.

Kaks riiki on rändevoo peatamiseks juba pikalt koostööd teinud, kuid vanasti oli ränne suuresti avalikkuse eest varjatud – põgenikud peitsid end väina ületavatesse veokitesse või autodesse.

Mereteele mindi üle aastal 2018, osalt kuna Prantsusmaa suurendas Calais’ sadama ja kanalitunneli julgeolekut hiiglaslike tõkete ja kõrgtehnoloogiliste skänneritega.

Juulis nõustus Suurbritannia andma Prantsusmaale 62,7 miljonit eurot migrandipaatide takistamiseks. Raha oli mõeldud rannikuvalve elavdamiseks ja varustuse hankimiseks.

Samas on paljude analüütikute hinnangul Prantsuse-Briti suhted halvimad alates USA juhitud invasioonist Iraaki aastal 2003, mida Suurbritannia toetas, kuid Prantsusmaa vastustas.

“Olukord on äärmiselt tõsine. On raske näha, kuidas Prantsusmaa ja Suurbritannia olulistes küsimustes koostööd saavad teha, kui nende suhted nii halvad on,” märkis John Springford mõttekojast Centre for European Reform.

Pingeid ilmestas mitme Briti ajalehe neljapäevane esikaas, kus näidati pilti Suurbritanniasse suunduvast migrandirühmast vedamas merre paati, taamal seismas Prantsuse politsei patrullauto.

“Miks Prantsusmaa neid ei peatanud?” küsiti ajalehe Metro esikaanel.

Prantsuse siseminister Gerald Darmanin teatas Briti siseministrile Priti Patelile reedel, et katkestab nende nädalavahetuseks planeeritud kõnelused protestiks Briti peaministri Boris Johnsoni migratsioonikriisi puudutava kirja vastu.

AFP-ni jõudnud sõnumis Patelile ütles Darmanin, et Johnsoni kiri Prantsuse presidendile Emmanuel Macronile, milles sooviti kahepoolset lepet ebaseaduslike sisserändajate tagasivõtmise kohta, oli “pettumus”.

“Selle avalikuks tegemine muutis asja veelgi hullemaks. Seetõttu pean meie pühapäevase kohtumise Calais’s tühistama,” teatas Darmanin. (AFP-AP-BNS)