Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Brüssel pressib liikmesriikidele juba uusi migrante ja mõistagi on tegu afgaanidega

-
24.08.2021
Nii nad tulevad.
© Scanpix

Euroopa Parlamendi president Davide Sassoli ja EL-i praeguse eesistujariigi Sloveenia peaminister Janez Jansa vahetasid hiljuti Twitteris pahaseid sõnumeid Afganistani migrantide vastuvõtmise teemal. Jansa kirjutas: „EL EI AVA Afganistanist ühtegi migratsioonikoridori.“ Jansa sõnul ei tohi mingil juhul korrata 2015. aasta migratsioonikriisi „strateegilist viga“, mil liikmesriikidele suruti peale migrantide kohustuslikku ümberjaotamisskeemi.

Jansale oponeeris aga kohe Euroopa Parlamendi president Davide Sassoli, kes kirjutas Twitteris: „Sloveenia eesistujana ei otsusta, milline on EL-i positsioon Afganistani humanitaarkriisi osas.“ Sassoli on varem korduvalt toetanud migrantide kohustuslikke kvoote.

Jansa ei jäänud vastust võlgu ja tvitterdas: „Liikmesriigid otsustavad selle üle ise, kas nad tahavad uut migratsioonilainet või mitte. Hetkel puudub kõige selle osas nii konsensus, kvalifitseeritud häälteenamus kui ka üldse mingi enamus.“

EL on Afganistani küsimuses tugevalt lõhestunud ja sel nädalal alustatakse Brüsselis läbirääkimisi Euroopa ühise positsiooni osas. Mitmed liikmesriigid on juba alustanud nendega koostööd teinud afgaanide ümberpaigutamist ja vastuvõtmist. Esmaspäeval saabus Brüsselisse lend Afganistanist, millel oli 193 inimest, nende hulgas rahvusvaheliste missioonide heaks töötanud afgaanid. Näha oli palju pearätikutega naisi ja lapsi.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on pakkunud migrante vastuvõtvatele riikidele raha, kuid näiteks Austria kantsler Sebastian Kurz teatas kategooriliselt, et seni kuni tema on kantsler, ei võta Viin vabatahtlikult vastu enam mitte ühtegi inimest. Samas suruvad Pariis ja Berliin Euroopale peale ühist plaani, kuid suure tõenäosusega ei leia kohustuslik laialijagamissüsteem piisavalt toetust.

2015. aasta kriisist alates valitsevad EL-is migratsiooniküsimuses sügavad erimeelsused. Ungari ja Poola on keeldunud migrantide vastuvõtmisest kohustuslike kvootide alusel, Itaalia ja Kreeka omakorda süüdistavad teisi liikmesriike solidaarsuse puudumises ja neile langeva koorma mitte jagamises. Siiani ei ole EL-il õnnestunud ka saavutada kokkuleppeid asüüli- ja migratsioonipoliitika reformimise osas.

Allikas: The Telegraph