Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Brüsseli suuvoodrid üritavad “Kolme mere algatust” selle loojatelt kaaperdada

-
07.09.2021
2017. aastal osales Kolme mere tippkohtumisel ka president Trump.
© Scanpix

Regionaalsel koostööformaadil “Kolme mere algatus” on tegelikult oma lugu, kuigi liberaalsed poliitikud üritavad seda projekti oma küljest näidata.

President Kersti Kaljulaid märkis teisipäeval Tallinna digitippkohtumisel, et kolme mere algatus on hea näide usaldatava ühenduvuse rakendamisest. Euroametnikust määratud riigipea võib mõelda mida tahes, aga “Kolme mere algatus” on siiski ettevõtmine, mille üheks osaks on Brüsseli diktaadi nurjamine teise formaadi kaudu.

Kolme mere koostööformaat loodi 2015. aastal Horvaatia presidendi Kolinda Grabar-Kitarović ja Poola presidendi Andrzej Duda algatusel. Esimene Kolme mere tippkohtumine toimus 2016. aastal Dubrovnikus, Horvaatias. Kohtumine pani aluse iga-aastastele kõrgetasemelistele tippkohtumistele. Teisel tippkohtumisel, 2017. aastal Poolas Varssavis osales ka Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, kes kinnitas ühendriikide tugeva toetuse algatusele ja selle eesmärkidele.

2018. aastal toimus kolmas tippkohtumine Bukarestis, Rumeenias, mille raames korraldati ka esimene Kolme mere ärifoorum. Bukaresti ärifoorumil leppisid Kolme mere riigid esmakordselt kokku Kolme mere regiooni prioriteetprojektides. Neljas Kolme mere tippkohtumine ja teine ärifoorum toimusid 2019. aastal Ljubljanas, Sloveenias, viies tippkohtumine ja veebifoorum toimusid 19. oktoobril 2020. aastal Tallinnas hübriidvormis.

Kuigi välisministeeriumi kodulehel kirjutatakse: “Kolme mere algatus (ingl k Three Seas Initiative e 3SI) on regionaalne koostööformaat, mis  ühendab 12 Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahel asuvat Euroopa Liidu liikmesriiki: Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Algatuse partnerid on Ameerika Ühendriigid, Saksamaa ja Euroopa Komisjon. Ühiselt majandusse, taristusse ja energiajulgeolekusse panustades muudetakse Euroopa ühtsemaks”, on sisuliselt siiski tegu supi keetmisega EL-i katla ühes servas, kus Brüssel ei saa tšillit sisse loopida.

Kui paandunud Brüsseli liberaalid kuulutavad, et “Kolme mere algatus” on mingi globalistlik projekt, siis päris nii see pole – see on pigem endise Ida-Euroopa algatus, et vähem sõltuda vasakliberalismi soos ukerdavast Lääne-Euroopast.