12.01.2021
Meedia varjab maailma eest seda, kui suur toetus erinevates ühskonnakihtides Trumpil siiski on. Naised Trumpi eest.
“Kui Nõukogude liit lagunes siis arvasid paljud, et elatakse hetkes, mis kordub kord saja aasta jooksul.
Ameeriklased arvavad täna samamoodi. Kui 1920. ja 1991. aastatel olid eestimaalased nagu üks mees iseseisvuse poolt, siis Ameerikas on iseseisvuse poolt vaid pool elanikkonnast, need 74 miljonit kes Trumpi poolt hääletasid. Ülejäänud osa elanikkonnast on valmis elama ühiskonnas kus valitseb üks partei, üks mõtlemine ja kus meedia, mitte kaine pea, ütleb, mida sa öelda või mõelda võid.
Mis on demokraatia alused? Iga algkooli õpilane teab seda peast: sõnavabadus, ausad valimised ja läbipaistev kohtusüsteem. Olid viimased valimised Ühendriikides ausad? Need, kes vaatavad CNN või ABC või NBC või loevad NY Timesi, ütlevad, et üksikute rikkumistele vaatamata olid valimised täitsa tipp-topp.
Need, kes vaatavad konservatiivide Newsmaxi, Fox Newsi, OAN-i või kuulavad tunnistajate ütlusi, Trumpi advokaate Sidney Powellit ja Rudy Gulianit, väidavad hoopis muud. Nemad teevad näppude ja nuppude peal selgeks, et valimised ei olnud lihtsalt võltsitud, vaid need olid võltsitud enneolematus ulatused.
Valimistejärgsel ööl oli Trumpi edu nö kaalukeeleosariikides, sealhulgas Pennsylvanias, Michiganis ja Wisconsinis, nii ilmne, et paljud soovisid ametisolevale presidendile veel enne tema voodisse minekut õnne. Järgmisel hommikul oli pilt teine, suurest edust oli saanud väike edu ja päev hiljem juba napp kaotus.
Mis siis juhtus? Juhtus see, et kõikides nendes viies kuues osariigis kus otsustati valimiste saatus, peatati ühel ja samal ajal, ööl vastu 4. novembrit häälte lugemine. Arvutid pandi seisma ja kõik. Kõikides üheaegselt. Milline on tõenäosus, et see juhtus viies osariigis, just nendes, kus osariigi valimiskeskused „olid demokraatide kontrolli all“, teineteisest sõltumatult, spontaanselt, ilma et mingist kindlast kohast oleks tulnud käsk masinad mõneks ajaks seisma panna? Üks sajast tuhandest, üks miljonist?
Konspiratsiooniteooria, vandenõuprohvetism? Muidugi, mis muud. Siin on aga üks väike jama selle konspiratsiooni-teooriaga. Me elame enam mitte ainult NY Timesi, Washington Posti, CNN, NBC ja ABC maailmas, vaid nendest saurustest veelgi võimsamas – internetimaailmas. Twitteris, Facebookis ja Youtubes liigub informatsioon (vähemalt kuni presidendivalimisteni liikus) vabalt ja tsenseerimata. Ja sealt võis iga mats näha nägu ja nimepidi neid Ameerika kodanikke, kes valimiste võltsimiskahtlustest oma osariikide valijameestele tunnistusi andsid.
Vähe sellest, nad olid eelnevalt andnud tunnistusi ka advokaadibüroodes vande all. Kohtuvälise valetunnistuse andmine vande all on Ühendriikides kriminaalkorras karistatav tegu, seega mis mõte oli neil valetada?
Kas need sajad, enam jaolt lihtsad ameeriklased, on kõik vandenõu kaasosalised? Kas ka see NASA it-spetsialist või lugupeetud matemaatikaprofessor, kes tegi valijameestele puust ja punaseks selgeks, et valimistel kasutatud arvutisüsteem ei oleks võimaldanud mõne sekundiga läbi töötada sadu tuhandeid sedeleid, millest üle 97% hääle läks Bidenile! See polevat lihtsalt võimalik! Või Hopkinsi nimeline Pennsylvania postitöötaja, kes väitis, et tal kästi muuta valimissedelite kuupäevad 3. novembrilt 4. novembrile? Järgmisel päeval tulid talle külla FBI töötajad.
Arvate selleks, et võtta tunnistus ja alagatada kriminaalasi nende suhtes, kes tal seda teha käskisid? Arvake uuesti. Järgmisel päeval teatas peavoolumeedia, et postitöötaja on oma tunnistusest lahti öelnud. Vaene mees pidi postitama koduvideo, kus kinnitas, et ta pole midagi sellist teinud ja jääb oma sõnade juurde, aga kes teda enam kuulas.
Kaugsõidu veokijuht tunnistas, ikka vande all, et tal paluti võtta New Yorgi osariigis peale 288 000 täidetud(!) hääletussedelit ja sõita nendega Pennsylvaniasse (föderaalkuritegu). Kui ta hommikul oma treileri juurde läks, oli järelhaagis koos valimissedelitega kadunud. Järjekordne vandenõutereetikute käsilane? No näeksite neid tegelasi, seda mõmmist habemik hillbillyt või seda postiljoni nokatsiga, sellised vandenõuagendid et vähe pole!
Demokraadid teatasid kohe, et kui vabariiklastele ei meeldi, kuidas demokraatide käes olevates osariikides valimisi korraldati, võivad nad pöörduda kohtute poole. Trumpi pooldajate esindajad pöördusidki. Üle 60 korra. Ja kõik hagid lükati tagasi. Milline on tõenäosus, et kõik hagid ja tunnistajate ütlused on alusetud või võltsitud? Kisub jälle sinna üks-miljonist kanti. Et endine New Yorgi linnapea R. Giuliani, kes lõi kuritegevusest läbiimbunud suurlinnas 7 aastaga korra majja (tänaseks on linn mülkas tagasi ja ärid koos elanikega lahkuvad) ja kellele tema ametisolekuajal ei olnud midagi ette heita, ei vääri isegi seda, et teda kohtutes ära kuulataks?
Mis siis sellest kolmandast demokraatia sambast – sõnavabadusest? Kuhu see kadus? Twitter ja teised võrguhiiglased blokeerisid nagu üks mees valitseva presidendi. Lasevad aga oma klientideks olla Ajatollal ja Põhja-Korea Kimil. Väljaanded raporteerivad siseriiklikust terroriaktist Kapitooliumi künkal, kuid ei maini naise nime, kelle Kapitooliumi julgeolekutöötaja kahe meetri pealt maha laseb. Seejuures oli see 14 aastat õhujõududes teeninud naine relvitu.
Endise retsidivisti (5 karistust ja paar vanglakaristust) nime, seda, kes maeti kullast kirstus, mille kõrval linnapea nuttis ja põlvitas, teavad kõik. Hirmunud 80 aastane madaam Esindajatekoja spiiker vatrab ikka ainult Trumpist ja algatab järjekordse tagandamiskampaania. Masinate ja suurmeedia poolt valitud president Biden tuleb välja tragikoomilise avaldusega, et kui Kapitooliumit oleks rünnanud afroameeriklased, siis oleks politsei nendega palju julmemalt käitunud. Tegelased, kes Seattles, Portlandis ja Oaklandis keskklassile kuuluvaid ärisid põletasid ja poode rüüstasid, ainult muigavad nende sõnade peale, nad seal suvel politseid eriti ei märganud.
Ameerika Ühendriikide probleem ei ole Donald J. Trump. President Trump ei tekitanud Ameerika tänaseid probleeme. Ta vaid osutas nendele. Rääkis oma rahvaga nende, mitte kantselliidi keeles. Sülitas poliitkorrektsusele. Tõmbas Washingtoni konnatiigi konnad korraks veest välja, kuiva kätte. Näitas, mis riigis tegelikult toimub ja kelle käes on võim. Nagu nüüd nägime, presidendi käes see ei ole.
Täna on konnad ühises konnatiigis tagasi ja tunnevad ennast taas elu peremeestena. Ühendriikide 75 miljonil valijal, aga pole hetkel kedagi, kes nende huvide ees seisaks. Hetkel pole. Aga kui ühel päeval tuleb? Ja mitte sõnaosav, kuid nõrk Kerenski, vaid Lenin, kes teab, kuidas riigipööret korraldada? Või Trotski, kes teab kuidas kodusõda võita? Või kohe seltsimees Stalin? Hoidku selle eest. Ei taha mõeldagi. Üks on juba täna selge, saja aasta pärast teavad Donald Trumpi nime kõik. Shumeri ja Pelosi oma vaid keskmisest tugevamad mälumängurid.
Kristi Pertel