Eesti suursaadik teavitas Euroopa Nõukogu Eesti eriolukorrameetmetest

Maailm,
©EPA/Scanpix
Euroopa Nõukogu hoone.

Eesti suursaadik saatis 20. märtsil vastavalt Euroopa Inimõiguste konventsiooni 15. artiklile teavituskirja, milles teavitas koroonaviiruse pandeemilise leviku tõttu eriolukorra lahendamiseks kehtestatud piirangutest Eestis.

Samuti informeeriti sellest, et uute piirangute puhul Eesti informeerib viivitamatult Euroopa Nõukogu ning jätkab rahvusvaheliste inimõiguste, sealhulgas Euroopa inimõiguste konventsiooni täitmist, edastas välisministeeriumi pressiteenistus.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Eesti valitsus kuulutas 12. märtsil välja eriolukorra, mis kehtib 1. maini ja millega seoses on piiratud riigisisest ja riigipiiriülest liikumist, muudetud hariduse andmise korda ja kohtukorraldust, suletud erinevaid kultuuri- ja muid asutusi, seatud piirangud suhtlusele, sh haiglates ja kinnipidamisasutustes olevate isikutega ja nii edasi.

Rakendatud meetmetest tulenevalt on tegemist olukorraga, mis vastab konventsiooni artiklis 15 nimetatud hädaolukorrale. Eesti märkis oma teates, et võttis kasutusele nimetatud meetmed, millega piiratakse konventsiooniga tagatud õigusi. Hädaolukorra ulatusest tulenevalt on Eesti rakendanud piiranguid, mis ei pruugi vastata tavaolukorras kujunenud Euroopa inimõiguste kohtu praktikale, vaid mida peab hindama eriolukorra kontekstis. Teate esitamine ei tähenda, et Eesti peatab konventsioonis ette nähtud õiguste tagamise.

Euroopa inimõiguste kohtu praktikast tuleneb, et riik peab võetud meetmetest Euroopa Nõukogu peasekretäri teavitama piisavalt kiiresti, et tehtud erand hilisemates kohtuasjades kohaldatav oleks. Eestis kehtestatud piirangute kooskõla Euroopa inimõiguste konventsiooniga otsustab Euroopa Inimõiguste Kohus, pärast siseriikliku õigusmenetluse läbimist.

Selleks, et riik saaks võtta rahvatervise seisukohast olulisi ja eluliselt vajalikke meetmeid, peab ta saama eeldada, et kui tulevikus asjaomaseid meetmeid hinnatakse, tehakse seda lähtudes faktist, et need meetmed olid võetud hädaolukorras. Seda eelkõige arvestades, et kuna Eesti kohtud lahendaksid kaebusi lähtudes sellest, et tegemist oli eriolukorraga, siis on kohane, et ka Euroopa inimõiguste kohus, kui kaebus peaks temani jõudma, saab lähtuda samadest alustest.

Euroopa Nõukogu teavitamine ei muuda Eesti riigi sellekohaseid kohustusi ega anna alust ega õigust sekkuda isikute õigustesse seadusliku aluseta või ebaproportsionaalselt. Samuti ei välista see isikute õigust pöörduda oma õiguste kaitseks Eesti kohtutesse, kelle pädevuses – esmajärjekorras ja enne Euroopa inimõiguste kohut – on hinnata võetud meetmeid.

Konventsiooni artiklile 15 toetumine ei vabasta Eesti riiki vastutustest, kui riik on võtnud ülemääraseid ja ebaproportsionaalseid meetmeid. Ka kõik eriolukorras võetud meetmed peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Eesti riik järgib ka eriolukorras kehtivaid seadusi ning tagab isikute põhiõiguste kaitse.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused